Poolringjuhadel eristatakse säärt ja ampulli. Ampullide ja ümar ja ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Ampullides nimetatakse neid piirkonda ampulliharjakesteks, kotikestes aga tähnideks. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvrakke ja tugirakke Harjade retseptoorsete rakkude karvakesed ulatuvad nende kohal olevasse kaltsiumi soolasid sisaldavasse sültjasse otoliitmembraani. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvrakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. Kus paikneb HAISTMISELUND? Haistmiselund paikneb ninaõõne ülemises osas
nimetatakse seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümerkotike vertikaaltasandis. Sensorirakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal- kui horisontaalsuunalisel sirgjoonelisel liikumisel tekkivale kiirendusele. Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat massi meenutavasse membraani. See sisaldab polüsahhariide ja kaltsiidikristalle, mida seetõttu nimetatakse otoliit- ehk statoliitmembraaniks. Otoliitmembraani tihedus on ümbritseva vedeliku omast umbes 2,2 korda suurem. Raskusjõu muutumisel, sirjoonelisel kiirendusel paikneb otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuste kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed: esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku
annaabi.ee 
