mida (so normi/õigusssuhte sisu) kellel (so õigussuhte subjekt) ja mille suhtes (so õigussuhte objekt) on positiivse õiguse kohaselt kästud/lubatud/keelatud teha ja mida mitte. 6 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt. 7 http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. Õigusnormil on reeglina kaks olulist osa: teokoosseis (hüpotees, karistusnormis dispositsioon) ja õiguslik tagajärg (dispositsioon, karistusnormis sanktsioon). Eelnevalt nimetatud teokoosseis määrab, millisele faktilisele olukorrale vastav õiguslik tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg
Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada sabloonina konkreetsete olukordade suhtes. Just seetõttu on ka õiguslik tagajärg normis üldine. 6 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt. 7 http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 257 Õigusliku tagajärje all mõistetakse aga ,,teokoosseisu õiguslikku konsekventsi (tagajärge), mitte reaalset tagajärge (tapmine põhjustab õigusliku tagajärjena karistuse, mitte matused). Õigusliku tagajärje element sisaldab sageli (kuid mitte alati!) modaalset tunnust nagu peab, tohib, võib, on õigustatud, on kohustatud, on keelatud jne" Teksti aitavad mõista järgnevad skeemid ja selgitused.
annaabi.ee 
