z = (f /g)(P ) = f (P )/g(P ). Summa, vahe ja korrutise m¨a¨ aramispiirkonnaks on D. Jagatise m¨a¨aramispiirkond koosneb k~oigist sellistest P D, mille korral g(P ) = 0. Liitfunktsiooni m~ oiste. Olgu antud n-muutuja funktsioon z = F (u1 , u2 , . . . , un ). Oletame et funktsiooni F argumendid u1 , u2 , . . . , un s~oltuvad mingist m-m~o~ otmelisest muutujast P = (x1 , x2 , . . . , xm ). See t¨ahendab, et u1 = 1 (P ), u2 = 2 (P ), . . . , un = n (P ), kus 1 , 2 , . . . , n on m-muutuja funktsioonid. Sellisel juhul m¨a¨ aravad funkt- = sioonid F ja 1 , 2 , . . . , n liitfunktsiooni z f (P ) valemiga f (P ) = F 1 (P ), 2 (P ), . . . , n (P ) .
kleepides otspunktid a ja b kokku. T¨apsemalt ¨oeldes, faktor- ruum X ∗ on hom¨oomorfne u ¨hem˜o˜otmelise sf¨a¨ariga S1 . Ruu- mide X ∗ ja S1 hom¨oomorfsus X ∗ ≈ S1 saavutatakse hom¨oo- morfismiga g : X ∗ −→ S1 , kus 2π(x − a) 2π(x − a) g([x]) = ( cos ; sin ). b−a b−a N¨aide 5.9 Defineerime kujutuse f : Sn −→ B(θ; 1) n- m˜o˜otmelisest sf¨a¨arist n n S = { (x0 ; x1 ; . . . ; xn ) | x2i = 1 } ⊂ Rn+1 i=0 kinnisesse kerasse B(θ; 1) = {x ∈ Rn | d(x; θ) ≤ 1 } = n { (x1 ; . . . ; xn ) | x2i ≤ 1 } ⊂ Rn i=1 keskpunktiga θ = (0; . . . ; 0) ja raadiusega 1 reegliga
annaabi.ee 
