Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus ganglion oticumispostganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostisesgl parotidea, gll buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid
R. musculi stylopharyngei 5. Rr. tonsillares 6. Rr. linguales 13 3.3.1 N. tympanicus ÜVE Algab gangl. inferiuse piirkonnast, siseneb trummiõõnde (canaliculus tympanicuse kaudu), tõuseb ülespoole ja moodustab nn. caroticotympanicitega plexus tympanicuse. Plexus tympanicus innerveerib trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta koos näärmetega. Sisaldab parasümpaatilisi kiude, mille lõppharuks on n. petrosus minur ja mis lõpeb ganglion oticumis, postgangl. veg. kiud innerveerivad gl. parotideat ja gll. buccaleseid. N. tympanicus plexus tympanicus n. petrosus minor on Jacobsoni anastomoos (ühendab ganglion inferiust ganglion oticumiga e IX närvi V närviga). 3.3.2 R. sinus carotici Kulgeb mööda a. carotis internat allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal: sinus caroticuses ja glomus caroticuses. Vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentne osa. 3.3.3 Rr. pharyngei
annaabi.ee 
