¨ PEATUKK 1 ¨ ULDVAADE Moeateljee ”ANADI” on v¨aljam˜oeldud autori poolt ja sellist ettev˜otet antud hetkel ei eksisteeri. J¨argnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesm¨argid, p˜ohiprot- sesside, p˜ohiobjektide, s¨ undmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joo- nised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Kunsti k¨asit¨oo¨ loomise protsess on peaosa moeateljee ”ANADI” igap¨aeva- t¨o¨ost. Kliendid v˜otavad u ¨hendust oma vajaduste ja k¨ usimuste lahendamise eesm¨argil ning panevad kinni aega vastuv˜otule spetsialisti juurde. Spet- sialistide u ¨lesanded on klientide konsulteerimine, tellimuste vastuv˜otmine ja teostamine ning tehtud t¨o¨o esitamine. Igale kliendile l¨ahenetakse individu- aalselt. Konsultatsioon toimub nii kontoris, kui ka objektidel. V¨aiksema tellimuse korral lepitakse kokku kliendiga, mis kell ja mis p¨aeval ta saab
1980ndate alguses Nõukogude Liidu naftatööstus riigistati, sest see ei tootnud piisavalt naftat ekspordiks. Monetarism - rahanduspoliitika suund, mille eesmärgiks on inflatsiooni vähendamine. Riigi keskpank teostab jäika arendus poliitikat. Nõudmise kujuenemine vastavalt pakkumisele. Majadnust stimuleeriti maksude vähendmaisega eraettevõtjatelt ja üksikisikutelt. Kui inimestele jääb rohkem raha, siis nad otavad rohkem kaupu, siis toodetakse rohkem kaupu, siis tekib rohkem töökohti ja riik saab suuremat tulu. Suuremaid tulusid riigile tekitati maksude arvu tõstmisega. Monetarismi loojaks peetakse Milton Friedmani, kes sai selle eest 1976 Nobeli majanduspreemia. Kõige selgemalt rakendati seda Tsiilis, Suurbritannias ja USAs. 7.3 MAAILMA MAJANDUS 1980NDATEL Iseloomulik: inflatisoon oli kontrolli all, rahvuslik koguprodukt kasvas stabiilselt, tööpuudus ei
Markup Language) s¨ untaksit45 . Loomulikult v~oib vastav andmebaas olla u ¨lesehitatud ka kui relatsiooniline- v~oi objektandmebaas, XML keele eeliseks on tema s~oltumatus operatsioonis¨ usteemist, suur paindlikus ning kirjeldus-, t¨o¨otlus- ja esitusmugavus. Puudusena on markeeringut toetavate rakenduste v¨ahesus, mis on p~ohiliselt tingitud standardi enese uudsusest (1998.a.) ning XML s¨ untaksit toetava tarkvara keerukusest. Andmebaasis kirjeldatud seosed t¨o¨otavad nii m¨argi Kx morfoloogia tasandil kui ka m¨argi t¨ahenduste Tny tasandil. 45 XML s¨ untaksi ametlik kirjeldus on saadaval internetis: http://www.w3.org/TR/1998/REC-xml-19980210.htm. XML (nagu ka internetis levinuim HTML (HyperText Markup Language) s¨ untaks) on SGML (Standard Generalized Markup Language) s¨ untaksi alamliik. SGML s¨ untaksi