ka see, et Oswald ei tapnud Kennedyt, ehk siis Oswald tappis Kennedy. 4 Kontrafaktuaal: kui Oswald ei oleks tapnud Kennedyt, siis oleks Kennedy tapnud Mr Smith. Kontrafaktuaali puhul on presupositsiooniks, et alus on väär, praegusel juhul siis, et ¬A on väär ehk A on tõene. Kontrafaktuaal tervikuna on pigem väär. Eeldades, et Oswald oligi Kennedy mõrvar, pole sugugi kindel, et Kennedy oleks tapetud ka ilma Oswaldita. SÜLLOGISMIDE TÜÜPIDEST Traditsioonilises loogikas käsitlesime kategoorilist süllogismi. Definitsiooni (D6.1) järgi on lihtne kategooriline süllogism deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, millest kaks on eeldused ja kolmas lõppjäreldus. Ent kategooriline süllogism on vaid üks (kuigi väga tähtis) süllogismi tüüp. Sealsamas määratleti ka süllogism üldisemalt kui loogilise järelduse vorm, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest
4 Kontrafaktuaal: kui Oswald ei oleks tapnud Kennedyt, siis oleks Kennedy tapnud Mr Smith. Kontrafaktuaali puhul on presupositsiooniks, et alus on väär, praegusel juhul siis, et ¬A on väär ehk A on tõene. Kontrafaktuaal tervikuna on pigem väär. Eeldades, et Oswald oligi Kennedy mõrvar, pole sugugi kindel, et Kennedy oleks tapetud ka ilma Oswaldita. SÜLLOGISMIDE TÜÜPIDEST Traditsioonilises loogikas käsitlesime kategoorilist süllogismi. Definitsiooni (D6.1) järgi on lihtne kategooriline süllogism deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, millest kaks on eeldused ja kolmas lõppjäreldus. Ent kategooriline süllogism on vaid üks (kuigi väga tähtis) süllogismi tüüp. Sealsamas määratleti ka süllogism