(Tervisekaitsenõuded arvutiõppele..., 2001). Sülearvutid ei ole loodud pikaajaliseks kasutamiseks. Sülearvuti mõjutab selle kasutajat lähtuvalt mitmest aspektist (Sihver, 2009): · klahvid on väiksemad, paiknevad üksteisele lähemal kokkusurutud sõrmedega kirjutamine, trükkimisel tekib rohkem vigu, mis toob kaasa staatilise pinge lihastes; · väikesed osutusseadised kasutamine nõuab oskust ning juhtiva sõrme vastupidavust ja jõudu, võib ilmneda kestev staatiline kehahoid, mis viitab käte ja sõrmede lihasväsimusele; · ekraaniga ühendatud klaviatuuril töötamisel tekivad raskused saavutamaks ühtaegu sobivat asendit klaviatuuril tippimiseks ning ekraani jälgimiseks. Allapoole vaatamisest võivad tekkida kaela lihasvaevused, õlad on kokkusurutud asendis.
Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL-modem ja kaabelmo- dem? Millised seadmed on tänapäeval ADSL-modemiga tihtipeale kokku ehitatud? Millise pesa abil ühendatakse sülearvutiga laienduskaarte (võrgukaart, traadita võrgu kaart jmt.)? Kirjelda ka, kas ühendamine on võimalik, kui kaart on uuem, pesa vanem või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse? Kirjelda, kuidas tuleb hooldada/käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü- bid: Li-ioonaku, NiCd- või NiMH-aku). 1.1. Analoog- ja digitaalsignaal Igasugune signaal kujutab endast mingi nähtuse muutust ajas. Näiteks: mikrofoni membraa-
annaabi.ee 
