tasandil. (Kusjuures kunst põhineb sugulustel inimkujutluste vahel.) Pärisnimi kas väljendab oma tähendust või osutab või tähistab oma osutust. Lause mõte ei ole lause osutus, pigem tähendus. Tavaliselt on lausel tähendus olemas, aga osutust ei pruugi olla. (Odysseuse puhul teatakse, kellest jutt on, aga pole kindel, kas ta on reaalselt olemas olnud.) Kuigi lause mõte jääb sealjuures siiski samaks. Pilt on lause tähendusega, kuid osutuseta. Otsustus on mõlema objekti (tõesuse ja vääruse) tunnistamine - st et mitte lihtsalt mõtte sõnastamine, vaid tõesuse tunnustamine. Mõtte seos tõega on samasugune kui tähenduse seos osutusega. Tõeväärtus ei ole mõtte osa, sest see ei anna midagi juurde. Lause osutus on ta tõeväärtus (et kas on tõene või väär). Seega iga väitlauset, kus oluline on sõnade osutus (tõeväärtus), tuleb mõista pärisnimena (osutuseks on tõesus või väärus). Kui lause osutus on ta
oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE Viide: 1) võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest, mis on peamine oht teiste autorite ideede või uurimuste kasutamisel ilma vastava osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja
annaabi.ee 
