ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
keel – kui süsteem, eripärane kood 2. kõne – kui selle koodi kasutamine e. keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. ( suuline, kirjalik kõne) Sümbol on miski, mis mõtlemises asendab või esindab midagi muud Sümboliks nimetatakse igat keele vormi, tavaliselt sõna, mida saab kasutada mingi asja, nähtuse või isiku esindamiseks Keel = süsteem, milles informatsioon on kodeeritud sümbolitesse ja nende vahelistesse seostesse Keele 5 üldist omadust • Osutavus - Tervikobjekti eeldus, vastastikuse välistamise eeldus. Keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi. • Tähendus – Kõik eri tähendused kokku on sõna mõisteruum ehk mõte. Iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. • Suhtlemine - keel on inimestevaheline e. kommunikatiivne : ta võimaldab suhelda
annaabi.ee 
