12. Näiteid edastatavatest sõnumitest loomadel. Hoiatushüüded kiskja ilmumisel informeerivad karja kiskjast. Kutsehüüd eksimisel. 13. Loomade sõnumite üldine iseloom, osutavad ja afektiivsed signaalid. Loomade signaale jagatakse ka (a) afektiivseteks signaalideks - kannavad üldist laadi sõnumeid looma sisemise seisundi kohta (kutsehüüd eksimisel, linnulaul sigimisajal jne.) (b) osutavaiks signaalideks - osutavad kellelegi-millelegi välismaailmas (hoiatushüüd kiskja ilmumisel jms.) Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost. 14. Signaali tähenduse sõltuvus vastuvõtjast ja kontekstist. Signaali tähendus ehk vastuvõtja reaktsioon mingile signaalile sõltub sellest, kes konkreetselt on
inimkeeles), näiteks värvuliste “tsiip”-hoiatushüüded enamasti ei täpsusta, millise vaenlasega täpsemalt on tegemist; kutsehüüded harilikult ei paljasta, millise konkreetse indiviidiga on tegu. 2) detailsed sõnumid – Harvemini kannavad loomade signaalid vägagi detailset infot. Kolmas võimalus on liigitada sõnumeid: 1) afektiivseteks - kannavad üldist laadi infot isendi enda sisemise seisundi kohta (nt kutsehüüd eksimisel, linnulaul sigimisajal jne). 2) osutavaiks - osutavad kellelegi või millelegi välismaailmas (nt hoiatushüüd kiskja ilmumisel jms). Biosignaalide tähendus – Biosignaali sõnumi mõistmiseks tuleb uurida neid situatsioone, mispuhul signaali saatja ühe või teise signaali väljastab; signaali tähenduse mõistmiseks seevastu tuleb uurida, kuidas signaali vastuvõtja signaalile reageerib. Biosignaali tähendus ehk vastuvõtja reaktsioon sõltub igal üksikul juhul sellest,
annaabi.ee 
