aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Saint Helensi nimi pärineb ühe paruni tiitli nime järgi, kes kahjuks omanimelist mäge kunagi ei näinudki. 4500 aasta jooksul on olnud Saint Helensi vulkaan ettearvamatu oma käitumise ja sagedaste pursetega, mis teeb temast väga ohtliku vulkaani. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Enne purset on tavaliselt näha ohumärgid suitsu eraldumine ning maavärinad. 20. märtsil 1980 osutaski 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78. Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Siiski on raske ette ennustada, millal täpselt purse toimub ja kui võimsaks see kujuneb. Niisiis järgneski sellele maavärinale vulkaani kuulsaim purse, mis toimus 18. mail 1980. aastal kell 8:32, selles
Türanni hing on nende eriilmeliste ihade vahel lõhestunud. Mitte tema ei valitse ennast, vaid ihad valitsevad teda. Lisaks on ta pidevalt hirmul oma elu pärast. Veel hullem on aga muidugi rahva olukord, kes on täielikult niisuguse inimese meelevallas, kes ise on valitsetud pahelisusest. Nii kirjeldatud türannia kujutab endast absoluutset poliitilist pahet. Seega on poliitilise teooria ülesanne näidata, mida tuleks teha, et seda pahet vältida. Platon osutaski, et väljakujunenud türannia korral ei leidu ühiskonnas enam sisemisi võimalusi türannia kukutamiseks. Seetõttu rõhutas ta, et türanniaga tuleb võidelda veel enne, kui see on välja kujunenud. Pärast oleks juba hilja. Ja võidelda nimelt sellega, et hoida ära niisuguste tingimuste kujunemine, mis viivad türannia tekkele. Eeldused türannia tekkeks hakkavad aga kujunema niipea, kui ühiskond hälbib “parimate võimust”
annaabi.ee 
