Kell 14.30 tegin kodukülatuse seoses toetuse taotlusega. Toetust taotles perekond , kes Star-i andmetel omab piisavalt sissetulekut aga esitas taotluse lapse prillide arve 10 kompenseerimiseks. Kodukülastusel selgus, et pereisa on kaotanud sellel kuul tööl ning prille vajab laps regulaarselt iga poole aasta tagant seoses nägemise halvenemisega. Toetus sai sotsiaalkomisjonile otsustamiseks esitatud. Kell 15.3o osutasin sotsiaaltranspordi teenust puuetega inimestele. Kell 16.00 kuni 16.30 – tegime päevakokkuvõtted ja kontrollisime üle kõik sisestatud andmed Stari- keskkonnas. 11 KOKKUVÕTE Praktikale asusin .............. Vallavalitsuse sotsiaaltöö vanemspetsialisti juurde. Praktika põhisisuks oli STAR-i keskkond ja seal menetletavate sotsiaaltoetuste määramine. Lisaks sellele sain täita erinevaid ülesandeid, mida juhendaja ette andis
ainuvõimalik käitumisviis. Veel enam, neil esimesil päevil rõhutati asjaolu, et "Venemaa on vaenlane", ja kultiveeriti vastandust "rahulikud inimesed ja pätid". Niisugune käsitlus võimaldas täiesti vältida debatti teemal "millised probleemid meie riigikorralduses on niisugused, et meie kodanikud otsustavad blokeerida liikluse Tallinna kesklinnas?". Kui mingis riigis on kogukond inimesi, kellele ilmselgelt ei sobi elukorralduse mingi aspekt, siis nagu ma juba osutasin, tuleks esmalt teada saada, mis täpselt ei sobi, alles siis saab välja mõelda lahendusi. Kahjuks ei küsitud, ning aasta hiljem on tekkinud etnilisi gruppe veelgi enam lahutavad stereotüübid, mida kirjeldab tabavalt lavastaja ja telemees Aleksander Zukerman: "Venelased arvavad, et eestlased peavad plaani, mida pärast pronkssõdurit veel ära viia. Eestlased arvavad, et venelased joovad kodus viina, tahavad siis linna lõhkuma minna ning Pihkva diviisi appi kutsuda."2
Ma läksin lähemale ja ütlesin kindlal häälel, silmitsedes neid paarikümmet järjekorras seisjat: annab mõne neist märguannetest tõmbleva, äkilise käeliigutuse ning metsiku pilgu ja sügava „Vabandage, rahvas (...). Need inimesed on ilmselgelt masinaga hädas (...). Seal on veel mitu ohke saatel, tajutaks seda vaevalt pelga meeldetuletusena! masinat. Tänan.“ Ma osutasin oma käega. Nad liikusid eemale, kulme kortsutades ja turt- sudes, mõned ohates – ning mitmed kaastundega. Ma arvan, et nad pidasid mind Londoni Kasutades mitteverbaalset märguannet esimest korda, tuleb seostada märguanne selle tähen- Metroo töötajaks. Ma pole seda – ma olen õpetaja ja ma tahtsin oma „Kiivi-nõbusid“ toetada. dusega, edastades koos nii mitteverbaalse märguande kui ka sõnalise meeldetuletuse/juhise.
annaabi.ee 
