tähendusest, ent vajaduse korral peame olema valmis selgitama, mis tüüpi tähendusega tegemist on. Keele abil püütakse sageli midagi öelda ka maailma kohta. Keeleline väljend ehk keelemärk võib osutada osutusele (reference), st tegeliku või kujuteldava maailma entiteedile ehk olemile (asjale, isikule, nähtusele, suhtele jms), mille kohta ta käib. Väljendi ja objekti vahelist suhet nimetatakse osutamissuhteks. Suhted sõnade vahel pole samad, mis suhted mõistete vahel, millele sõnad viitavad, suhted mõistete vahel pole samad, mis suhted olemite vahel, mis neile mõistetele vastavad. Nt nägemise kaudu rohelisena tajutav leht ei ole tajumises enam leht, vaid tajumus, ja pole ka mõtlemises enam leht, vaid mõte lehest. See mõte pole roheline ega ole nähtav. Sõna ,,leht" on märkide jada või kuuldav helide komplekt, mille tähenduse haaramiseks peab nt oskama Kasutatud keelt.
vajaduse korral peame olema valmis selgitama, mis tüüpi tähendusega tegemist on. Keele abil püütakse sageli midagi öelda ka maailma kohta. Keeleline väljend ehk keelemärk võib osutada osutusele (reference), st tegeliku või kujuteldava maailma entiteedile ehk olemile (asjale, isikule, nähtusele, suhtele jms), mille kohta ta käib. Väljendi ja objekti vahelist suhet nimetatakse osutamissuhteks. Suhted sõnade vahel pole samad, mis suhted mõistete vahel, millele sõnad viitavad, suhted mõistete vahel pole samad, mis suhted olemite vahel, mis neile mõistetele vastavad. Nt nägemise kaudu rohelisena tajutav leht ei ole tajumises enam leht, vaid tajumus, ja pole ka mõtlemises enam leht, vaid mõte lehest. See mõte pole roheline ega ole nähtav. Sõna ,,leht" on märkide jada või kuuldav helide komplekt, mille tähenduse haaramiseks peab nt oskama Kasutatud keelt.
annaabi.ee 
