Ehituslik eripära Pihuarvuti ehituslik eripära seisneb selles, et see on teistest arvutitest palju kordi väiksem. Enamasti on pihuarvuti siiski ehitatud just peopesa suurusena. Pihuarvuti kuvar on väga pisike. Sülearvutid Sülearvuti on mobiilne arvuti, mis töötab akuga või võrgutoitega. Kuna sülearvutil on sisseehitatud kõvaketas, monitor, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi, puuteekraan), tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade või mälupulga pesa, on seda vastava kotiga hea ja mugav kaasas kanda. Sülearvuti on suure raamatu sarnane, mis on enamasti 2-5 cm paks. Esimene sülearvuti prototüüp tuli turule 1975. Aastal. Tänapäeval on välja töödatud erinevatele vajadustele vastavaid sülearvuteid. Näiteks võib sobiva sülearvuti leida endale kirjanik, õpilane, kui ka mängur. Tootjad · Dell · Samsung
sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski. Järgnevas referaadis sisenengi sellesse huvitavasse maailmasse ja võrdlen erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende ehituslikke ning rakenduslikke eripärasid. SÜLEARVUTI (LAPTOP) TUTVUSTUS Sülearvuti ehk rüperaal (inglise laptop) on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi või puuteekraan), tavaliselt ka kõlar(id) ja kettaseade või mälupulga pesa. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvutisse sisse ehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 25 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 16 kg, vanem sülearvuti võibolla raskemgi. AJALUGU Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971
annaabi.ee 
