On neli võimalust parandamiseks: 1. Standardiseerimine ja struktureerimine protseduurile peab tagama järjekindluse, töötajaid tuleb hinnata ühtede ja samade kriteeriumide alusel. Töötajaid on vaja kohelda ühtemoodi. 2. Töö või ülesande põhjus- hindamiskriteeriumid töötatakse välja tegevustele, mis on olulised selle tööülesannete käitumises. 3. Faktide põhine- eelnevalt on vaja paika panna käitumise indikaatorid, see osundub nii heale kui halvale sooritusele. Mis oleks abiks hindajale , kui on vaja jälgida töötaja pädevust. Lähtudes faktidest tagab hindaja hindamisprotsessi objektiivsuse, usaldusväärsuse ja õigluse. 4. Hindajate koolitamine- hindaja peab tundma tööd, mida hakkab ta hindama. Hindaja peab teadma subjektiivsuse ohtusid ja seda esilekutsuvaid tegureid.
2. Viitav ,,Kohus võib kohaldada käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule". Viide paragrahvile, täieliku õigusnormi moodustabki koos teise paragrahviga. Viitavad õigusnormid on vahendiks, et vältida kordamist. Õigusnormi tekst ei korda paragrahve, ta viitab neile. Kui õigusnorm viitab oma sisus teisele paragrahvile, on ta viitav õigusnorm. Kui aga õigusnorm osundub mõnes teise õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketes õigusnormiga. 3. Kitsendav - Kui faktilisele koosseisule lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivust, mis on aga seletatav ainult positiivse kehtimisega. Kitsendavad õigusnormid näitavad , et õigusnormid ei asu üksteisest mõtteliselt lahus. Aarnio järgi jagunevad õigusnormid regulatiivseteks ja konstitutiivseteks normideks, viimased
annaabi.ee 
