–90. aastate vahetusel, siis hakati paljude toiduainete ja muude kaupade müüki limiteerima inimestele jagatavate kaubatalongide abil. Pulmade ja matuste puhul sai osta veidi suurema koguse alkoholi. Kuna Eesti oli juba suutnud end osaliselt ülejäänud Nõukogude Liidust majandusruumist eraldada, kuid reaalselt toimivat piiri veel polnud, võttis Eesti valitsus kohalike elanike kaitseks kasutusele ostukaardid. Need olid mõeldud takistamaks Venemaalt ja mujalt tulevatel ostuturistidel kaupu Eestist välja viimast. Nõukogude Liidus toimunud perestroika-reformid võimaldasid ettevõtlikematel ärimeestel alustada 1980. aastate lõpul tegevust väikekooperatiividena. Suures osas veel riikliku kaubandusvõrgu kõrvale tekkis hulgaliselt eraettevõtjate väikemüügipaviljone, nn. putkasid. Üheksakümnendate esimestel aastatel algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. 1991.a
aastate vahetusel, siis hakati paljude toiduainete ja muude kaupade müüki limiteerima inimestele jagatavate kaubatalongide abil. Pulmade ja matuste puhul sai osta veidi suurema koguse alkoholi -- näiteks kasti viina. Kuna Eesti oli juba suutnud end osaliselt ülejäänud Nõukogude Liidust majandusruumist eraldada, kuid reaalselt toimivat piiri veel polnud, võttis Eesti valitsus kohalike elanike kaitseks kasutusele ostukaardid. Need olid mõeldud takistamaks Venemaalt ja mujalt tulevatel ostuturistidel kaupu Eestist välja viimast. Välisturistidele oli Tallinnas 1980. aastate lõpuks loodud kümmekond valuutakauplust, kus müüdi kohalikele rublapalga saajatele kättesaamatut Lääne päritolu kaupa Soome markade, USA dollarite jm konverteeritava valuuta eest. Välismaalaste kõrval avanes vähestel kohalikel, kes olid välismaalastega kaupa tehes valuutat hankinud, võimalus valuutakauplustes sissoste teha. Kuid säärane teguviis kätkes endas ohtu sattuda