b) Mida tähendab pearahamaks ja kuna see Eestis kehtestati? Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal c) Milline oli maakasutus mosaiikmõisas? Mosaiikmõisate maa-ala koosnes mõisamaast ning hulgaliselt erinevates piirkondades asuvatest väiketalumaadest. Talupoegade maakasutus koosnes rendi- ja ostutaludest d) Mida tähendab puhaskasurubla kuna ja milleks seda kasutati? 1/300 adramaad on puhaskasurubla, puhaskasurubla, maa tulukuse hindamise ühik, vastas sellisele maa suurusele, millelt arvati laekuvat aastas 1 rubla kasumit. Kasutati Saaremaal 1766. aasta maarevisjonist aastani 1944 e) Kuna võeti vastu uus Eestimaa talurahvaseadus ja uus Liivimaa talurahvaseadus ja milline oli nende seaduste sisu? · uus Eestimaa talurahvaseadus 1802
renditaludena. Eraomandina kasutasid talupojad 42% kogu maafondist, keskmise pindalaga 34,1 ha. Talumaade osatähtsus oli Põhja-Eestis väiksem kui Lõuna-Eestis. Ostutalude keksmine suurus kõikus maakonniti 24,9 ha-st kuni 55,8 ha-ni. Vaatamata ostutalu suhteliselt suurele keskmisele pindala polnud kõikide taluomanike olukord siiski kiira, sest ligi veerand taludest olid alla 10 ha. Talupoegade maakasutus koosnes rendi- ja ostutaludest, mis moodustasid 55,3% kogu territooriumist. Mõisnike vahetus kasutuses oli 44.7%. 9 Kokkuvõttes võib öelda, et maaküsimus oli Eesti 1918.a väga terav, maa jaotus ühiskonna eri kihtide vahel oli äärmiselt ebaühtlane- ühel pool suurmaakasutus 1,87mln ha maaga, teisel poolel väikemaakasutust 2,32mln ha maaga. Seejuures 2/3 maaelanikest ilma maata. Taludel lasusid rängad võlad, talunike üldine võlg üle 45mln kuldrubla. 11. 1919
annaabi.ee 
