kraavitust. 18.sajandil tehti arvestatavaid kuivendustöid Saaremaa riigimõisates. 19.sajandi alguses esimesed latt- ja kividrenaazid. Dreanaazi kuivendus hakkas EV laiemalt mõisates levima 19.sajandi keskpaigast. 1820 Lõuna-eestis happeliste muldade lupjamist, mineraalväetiste kasutamine mõisates 19.saj keskpaigast. 19.sajandil laienesid maaparandustööd ka talumaadele, eriti seoses päriseksostmisega, kui taluomanikel tõusis motivatsioon. Ostutaludes eeskätt uudismaa rajamine ja üksikkraavide kaevamine. Seoses hõlmadra ehitusega muutus väga vajalikuks kivikoristus. 20.sajandi alguses levib seoses karjakasvatuse tõusuga rohumaade parandamine, ka talude. Olulisem maaparandus nõudis süsteemset lähenemist sh eelvoolude rajamist, mis eeldas ühistööd. Eelvoolude süvendamine ja õgvendamine sai hoo sisse Eesti Vabariigi loomisel . Ajavahemikus 1921-1927 reguleeriti 250 vooluveekogu kokku 1600 kilomeetri ulatuses
suremus kümne aasta lõikes alla 20%o märgatavalt 1880. aastail, ning 1901-10 jõuab esmakordselt 187180, nimelt 19,8%o, seejärel see 6,3%o- ni. Viljandimaa oli küll mõnevõrra Rahvastiku 188190: loomulik 20,2%o, liikumine 18911900: 19,2%o, 190110: erandlik, sealsetes ostutaludes avaldusid 16,5%o. majanduslikud kaalutlused eriti teravalt. 19. sajandil kinnistus Eestis Euroopa abiel Kõrgeid näitajaid tingis just laste Palju lapsi oleks tähendanud talu ja muu lumistüüp, mis LääneEuroopas arvatakse suremus. 19
annaabi.ee 
