võivad. Hiljem tõi see kaasa pankrotilaine. Kuna idaturg jäi suletuks tuli pürgida rahvusvahelisele turule, luua selleks täiesti uus seaduste baas ning transpordisüsteem, kogu majanduse alustalana aga rahvuslik rahandus ja pangadus. 1.jaanuaril 1928 teostati rahareform, millega tulid käibele kroonid ja sendid. Põllumajanduse arengu põhisuunad ning saavutused Enne maareformi kuulus veidi rohkem kui tuhandele suurmaaomanikule 58% maast ning ostutaludele ülejäänud 42%. Lisaks oli 2/3 rahvast maata. Maareform viidi üldiselt läbi 1925.aastaks, mil Eestis loendati kokku 126 500 talumajapidamist. Reform jätkus ka järgnevatel aastatel, 1933.aastaks oli loodud u 55 000 uut talu. Põllumajanduse põhiliseks tootmissuunaks jäi loomakasvatus, mis andis looma-ja sealiha, piima ja piimasaadusi ning mune. Tähtsaks peeti põllumajanduslikku eriharidust, mis tõttu rajati sellealaste õppeasutuste võrk. 1920.-1930 aastail
põllumaadena kasutusel. Pool-looduslikud kooslused etendasid olulist rolli kariloomade söödavarumisbaasina. Karjamaaks jäid sageli metsatukad, mis ei sobinud põllumaaks. Jõgede kaldaalade luhad sobisid üleujutuste ja liigniiskuse tõttu vaid heinavarumiseks (Talvi, 2001). Pool-looduslike koosluste majandamisega seotud traditsioone on lähemalt kirjeldanud O. Loorits (2000; 2001). Enne 1919. a. kuulus 42% maast ostutaludele ja 58% mõisatele. Mõisate maast oli ligi veerand antud renditaludele. Seega oli väikemajapidamiste (74663 ostu- ja renditalu) kasutuses 55,3% ja suurmajapidamiste (mõisate) valduses 44,7% üldisest maafondist. (Kasepalu, 1991). 1940. a. maareformiga kuulutati maa riigi omanduseks, mis pidi tähendama maa muutumist rahva omandiks. Tegelikult sai see maa ja vara sunniviisilise võõrandamise aluseks. 30
annaabi.ee 
