Kõik tähtsamad küsimused hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus. Riigipäeva tegevus muutus regulaarseks. Algas nn. vabadusteaeg. Kujunesid kaks poliitilist parteid: Mütside- ja Kübaratepartei. 1771. aastal tõusis troonile Gustav III, kes viis 1772. aastal läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismile siiski ei toimunud. Paljudes küsimustes sai siiski ostustavaks Riigipäeva otsus. Anti suurem tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele ja kehtestati usuvabadus, kui trükivabadus piirati. 1788. aastal alustas Gustav III uut sõda Venemaaga, lootes tagasi võita eelmises sõjas (1741-1743) kaotatud alad Soomes. Kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. Järgnevatel aastatel moodustasid Gustav III ja Katariina II liidu Prantsuse revolutsiooni suhtes, kuid Gustav II tulistati ja ta suri 1729. aastal. 14. UUS ÜHISKOND JA UUS RIIK: AMEERIKA
kaugelaskesuurtükkidega pommitama. Sakslaste edul oli kõrge hind. Ainuüksi 1918.aasta märtsist kuni aprilli keskpaigani olid rünnaku peamist raskust kandnud Saksa armeed kaotanud viiendiku oma algkoosseisust. Raskelt laastas läänerindeliitlastest kehvemini toidetud Saksa sõjaväge ka Euroopas leviv nakkushaigus - ''hispaania gripp''. Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud ostustavaks vastulöögiks, kasutades selleks ka järjest suuremas ulatuses rindele saabuvaid ameerika üksusi. 18.juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn Marne'i lahingus sakslased tagasi. Saksa pealetung oli läbi kukkunud. 8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Kindral Luddendorff nimetas 8.augustit Saksa armee ajaloo ''mustaks päevaks''
annaabi.ee 
