Ilias Eepose alguses tuleb Apolloni preester suurte lunaandidega Agamemnoni juurde oma tütart vabaks nõudma. Talle ei anta tütart, suures vihas paneb ta vangistajatele peale needuse. Sünnib palju halba, saades teada põhjuse, vihane Agamemnon omastab Achilleuse naisvangi, kellesse kangelane on sügavalt kiindunud. Sünnib Achilleuse suur viha ning algab sõda. Vägilaste taplusesse sekkuvad ka jumalad. Sõda kestab kaua, kuni lõpuks leiab aset Achilleuse ja Hektori ostustav võitlus, millest Achilleus väljub võitjana. Odüsseus põhimotiivodysseuse vintsutused ja rohked seiklused pärast trooja langemist ning kodusaarel asetleidnud sündmused. Kui Odysseus on kodust ära, käib ta naisel, Penelopel, palju kosilasi. Üldjuhul õnnestub Penelopel nad tagasi tõrjuda kuid austajad siiski priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Samal ajal sõidab noor Telemachos isa kohta teateid hankima. Selgub et Od, on elus ja terve. Varsti vabastatakse ta Kalypso
lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-eesti koos poole Lätiga Liivimaa, üks keskusega Tallinnas (õieti Toompeal), teine Riias. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisa omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis Eesti talupoeg oma
elanikuga lagunev väikelinn!). Linnade edenemist pidurdas keskaegne trunftikord, mis välistas omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes, kui hakati looma kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks Muutus toimus linnade välisilmes valitsevaks kunsti ja ehitusmoeks oli barokk (Narva ehitati juhtorganiks 12liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad.
annaabi.ee 
