nad pakkusid talupoegadele vabaduskirju, mille talupoeg ostes, sai vabaks rüütlite poolt määratud kohustustest ja maksudest ning said vabalt liikuda ühiskondlikus ruumis. Rüütlid muutusid aga sellepoolest, et neil polnud enam peamiseks ajaviiteks tülide tekitamine ja tapmine, mis oli üsna populaarne nende seas ning arvati, et see ongi rüütelik käitumine, kuid jõuti selgusele, et rüütel peab ikka kaitsma endast nõrgemaid ning kultuuriobjekte, milleks on kirik ja sellised. Ostustati, et nüüdsest võideltakse ausal teel ja nad pidid ka sõna pidama, kuna muidu polnuks see rüütelik käitumine. Sõjad olid suureks eelduseks, et maailm pürgib paremuse poole, algseks seisukohaks oli ju kristlaste usu pealesurumine, aga selle käigus tekkisid uued suunad ning uued käitumis maneerid. Sellega seoses jäid Jeruusalemma ning Palestiina muhameedlastele. Muudatused toimusid ka kaubateede ümberpaiknemisel ning Itaalia kaubalinnade õitsengu algus. Suurenes
Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi eestlaste enamik ja eesti kultuuri saatus ostustati ikkagi kodumaal. Pagulaste aastakümnetepikkune mahasalgamine on aga kandnud mõru vilja: alles viimasel ajal on Eestis hakatud avastama paguluses loodu tegelikku väärtust. Tõsiasjaks jääb ka, et mitmes valdkonnas, eeskätt kirjanduses moodustab just välismaal ja mitte Eestis loodu iseseisvusaja kultuuri orgaanilise jätku. 1944. aastal ei olnud maalimasõda veel läbi. Säilis lootus, et lääneriigid tulevad Baltikumile siiski appi ja seda oodati mõnda aega pärast sõdagi
annaabi.ee 
