Krõõda iseloomustus Krõõt oli pärit heal järjel perekonnast, ta noorpõlvekodu asus Vargamäest kaugel mägede taga, metsade ja laante vahel. Ta kahtles esialgu Vargamäes, sest elu tema isakodus oli olnud hoopis teistsugune. Ta oli kohalikest tüdrukutest erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski ta peamiseks ülesandeks Vargamäel Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine ("Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame" - Andres). Ta sundis kõiki nägema ränka vaeva ning ei pannud tähelegi, kuidas raske töö röövis ajapikku Krõõda silmist sära ja rõõmu. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi
Krõõt? Andres oli õnnelik, et tal oli nüüd oma talu. Ta mõtles sellest, kuidas ta uue talu korda teeb ja mida ta seal üldse teeb. Esialgu Krõõt kahtles Vargamäes, kuna elu tema isa kodus oli olnud hoopis teistsugune. 2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe
annaabi.ee 
