Ostujärgne hindamine 325. Pärast ostu tarbija tavaliselt hindab tehtud valikut. · Kui ost vastab ootustele, on tarbija rahul · Vastasel juhul on ostja rahulolematu. Uuringud näitavad, et ligikaudu ¼ ostude osas on tarbijad rahulolematud · Mitterahulolevad tarbijad levitavad negatiivset informatsiooni toote, ostukoha, teeninduse jne. kohta. · Tarbija ostukäitumine uute toodete puhul 326. Uue toote ostuprotsessil läbitakse järgmised etapid: 1. Tajumine (tarbija märkab toodet) 2. Huvitumine (kogutakse infot toote kohta) 3. Hindamine (kaalutakse prooviostu) 4. Katsetamine (esimene ost) 5. Tunnustamine (regulaarne ost) 327. 328. 329. Organisatsiooni ostukäitumine 330. 331. Otsustusprotsess, mille käigus organisatsioon teeb teatavaks ostetavatele toodetele ja teenustele esitatavad tingimused ning valib eri toodete ja teenuste
käitumist. See säästab aega ja jõupingutusi ning tõstab edu tõenäosust. Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem: vajaduse või probleemi tunnetamine; ostuotsustus; ostujärgne käitumine. Toodud loetelud peegeldavad kaht äärmust, reaalses elus jäävad paljud juhtumid nende vahele. Ka eri isikute käitumine samade toodete ostul võib olla erinev. Uue toote ostuprotsessil läbitakse järgmised etapid: tajumine (tarbija märkab toodet); huvitumine (kogutakse infot toote kohta); hindamine (kaalutakse prooviostu); katsetamine (esimene ost); tunnustamine (regulaarne ost). Perekonna korral võib eristada viit rolli, mida täidetakse toote ostuprotsessi juures. Nende teadmine aitab paremini tooteid reklaamida ja müüa. Sama isik võib täita ostuprotsessis enam kui üht rolli. Nimetatud rollid on: