Üldjuhul kasutatakse ostmisel ja hankimisel kolme erinevat mudelit : ostjapoolne, tsentraliseeritud ostjapoolne ja müüjapoolne mudel. Neist esimene, ostjapoolne, on kõige levinum. Põhirõhk on seega ostjal, ning tegeleb tarnijate otsi- mise ja kauba saamisega seotud protsessidega ise. See aitab kiirendada erinevaid tegevusi ja tõsta produktiivsust läbi vähenenud paberivoo, andmete saatmise läbi elektrooniliste kanalite ja ostuprotsesside automatiseerimise. Ostjal on vabadus valida ja osta kaupu, kuid lepingutingimuste, hinna ja allahindluste osas tal õigust kaasa rääkida ei ole. Tsentraliseeritud ostjapoolne mudel võimaldab hanke- ja ostujuhtidel analüüsida andmeid, juhtida kogu protsessi ja samuti tegeleda tarnijate haldamisega. Selle mudeli suurimaks probleemiks on kataloogide täiendamine ja haldamine. Kuna mõnel ettevõttel on sadu või isegi tuhandeid tarnijaid, siis võib see olla tohutult aeganõudev töö
Väikesed laosaldod; Väga paindlikud tarnijad(eelkõige väikesed kogused ja lühike tarneaeg); Väga tihe koostöö tarnijatega komponentide spetsifitseerimisel (vt väärtuse kavandamine ja tarnijate integreerimine) Kasvufaas: Tarnijate arendamine koos koguste kasvuga; Kvaliteedi tagamine seeriatoodanguks; Puhverladude moodustamine/kindlustamine Küpsusfaas : Ostuprotsesside standardiseerimine ja optimeerimine; Omamise kogukulule keskendumine; Laoseisude optimeerimine Langusfaas: Pika perspektiiviga ostude vähendamine; Fikseeritud ostutellimused; Laosaldode tähelepanelik jälgimine; Varuosade saadavuse kindlustamine (Last-Time-Buy); Töö tarnijatega ja tihe informatsioonivahetus; Ülejääkide müük i. Toote elutsükkel- Konkreetse kauba turul tegutsemise aeg
annaabi.ee 
