Meil on ainult 1 planeet! Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Mida saaksid teha sina? · Eelista kohalikke, hooajalisi ja mahekasvandusest pärit puu- ja köögivilju. · Ära unusta, et enamus ostetud asjadest muutuvad ühel päeval prügiks. · Hoia toitu õigesti, et säiliks selle väärtus ja ohutus. · Püüa toidujääke teistes roogades kasutada. · Sorteeri prügi. Säästlikud ostmisnipid: · Kasuta ostunimekirja ja osta ainult seda, mida vajad. · Vahest on võimalik vajalikku toodet laenata. · Eelista võimalikult lähedal toodetud vilju. · Jälgi pakendit. Plastkarbiga tekitad jäätmeid, mis kõdunevad kaua.' · Kui sul juhtuvad kodus toiduained vanaks minema ja sa pead need ära viskama, siis osta vähem. · Kas toode on keskkonnasõbralik? Vaata märgistust. · Millest on toode tehtud? · Eelista energiatõhususe märgiga seadmeid. Fakte: · Prognoositakse, et 2050
● Kindlustuste pakkumine; väljavõtted. ● Investeerimine; 5. Tarbimine – mis on tarbimisühiskond? mis iseloomustab teadlikku tarbijat? milliste nippidega üritatakse tarbijat ostma meelitada? Tarbimisühiskond- ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks viisiks on kaupade ja teenuste ostmine. Teadlikku tarbijat iseloomustab: ● Külastab taaskasutuskeskusi; ● Vädib kilekotte; ● Kasutab ostunimekirja; ● väldib ühekordseid pakendeid. ● Eelistab kohalikku kaupa; Nipid, kuidas tarbijalt raha kätte saada: ● Õige helitaust ja lõhn poes; ● Maagiline number 9; ● Nostalgia- nt. lapsepõlvest tuttavad ● Pilgupüüdjad- kasulikumad tooted tooted; paigutatakse inmeste silmade ● Eripakkumised- nt. ostad kaks, saad kõrgusele;
järgi. Teksti on võimalik sortida ka väljaspool tabelit, seejuures peab sorditav nimekiri olema vormindatud samal viisil nagu tekst, mis muudetakse tabeliks, st varustatud Word-ile sobivate andmeeraldajatega, ka ei tohi nimekirjas olla tühje ridu. Arvutamine tabelis Kuigi Word on mõeldud tekstitöötluseks, saab tabelite numbriliste väärtustega teha lihtsamaid aritmeetilisi tehteid. Kõige hõlpsam on andmeid summeerida. Kui kasutada näitena juba tutavat ostunimekirja (veergudega „Nimetus“, „Kogus“, „Hind“ ja „Summa“), siis näit soovime teada, kui palju peame oma raha müüjale loovutama; selleks lisa tabeli lõppu uus rida ning kogusumma leidmiseks klõpsa tabeli summaveeru viimases lahtris ja vali menüükäsk Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula…). Lahtris Valem (ingl. Formula) on juba summeeri- misvalem „=SUM(ABOVE)“. Argument ABOVE määrab ära summeeritava ala (aktiivsest lahtrist ülalpool paiknevad lahtrid).
liiklemise veel kergemaks. Lisaks sellele võiksin ma liigelda rohkem jala, kuna kõik mu sihtpunktid – töö, kodu, pood, jäävad kõigest paarikümneminutilise jalutuskäigu kaugusele. Kolmandaks, söögi ja joogi tarbimisel olen ise ka veendunud, et tarbin liiga palju ja viskan samuti ära liiga palju. Toitu olen hakanud valmistama nüüd aga kaheks õhtuks, et ära tuleks visata vähem toitu, aga ikkagi juhtub nii, et suur osa toitu rändab prügikasti. Poes käimisel võiks kasutada ostunimekirja, et koju ei ostaks liiga palju mittetarvilikku ja üritada olla säästlikum toidu tarbimises. Kaupade ja teenuste puhul arvan, et olen üsna otstarbekas kasutaja. Riideid ei osta igakuiselt, kuna maja ees on sorteerimiseks erinevad prügikastid, siis on meil võimalus jäätmeid sorteerida. Riiete taaskasutusse saatmine võiks olla siiski suurem, sest enamjaolt jäävad nad kappi või viskan minema. 5. Otsi mitmekülgseid võimalusi saadud ökojalajälje vähendamiseks
tegelevad efektiivsusega. Sotsiaalsed institutsioonid ja diskursused väidavad, et nad on vajaduste suhtes autoriteedid - läbi tehnoloogia ja teaduse võib sedasi tekkida teistmoodi totalitaarne võim. Praktilises igapäevaelus võib vajadusi korraldada sotsiaalne võim. Æratsionaalsuse piirid Kuidas me saame olla kindlad, et ratsionaalsuse selline vorm on kehtiv? Lahendus Æ Hegeli objekti ja subjekti dualism. Meile ei anta mitte ,,ostunimekirja" (vrd Maslow püramiid) vaid konstanteeritakse, et vajadused on arenevad, et vajadus on protsess. Eesmärgiks on isklik ja võõrandamata praktika, mida saavutada teadlikult 1 4. Tarbimine ja kultuur Kes tarbija ikkagi on? Eelmises loengus nägime, et ta ei ole lihtsalt n.ö puhas leht, kes maailmaga subjekt-objekt suhtes on, vaid tegemist on dialektilise suhtega. Rääkisime eelmises loengus läbi Frankfurti koolkonna ja teiste kriitikute tarbimise kriitikast selle koha