Valuutakurss on esitatud alati valuutaga kaupleva institutsiooni seisukohalt. Ostukursiga ostavad pangad klientidelt valuutat ja see on alati väiksem kui müügikurss. Müügikursiga pangad müüvad valuutat. See on alati suurem kui ostukurss. 76. Mis on valuuta spreed? Valuuta spreediks nimetatakse valuuta müügi- ja ostukursi vahet. Kui pangal ei ole soovi antud valuutaga kaubelda, siis on spreed suur. Kui pank tahab valuutat osta, siis tõstab ta valuuta ostukurssi. Kui ta tahab suuremat kasumit, siis tõstab spreedi. 77. Mis on baaspunkt (tooge näide)? Baaspunktiks (basis point bp) nimetatakse valuutaturul suurust 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. Sisuliselt on tegemist 0,01%ga. Nt. 25 bp on 0,25% ehk 0,0025. 78. Mis on faktooring ja milleks seda kasutatakse? Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringufirma ehk faktoori (factor) ja kaupade või
Valuutakurss on esitatud alati valuutaga kaupleva institutsiooni seisukohalt. Valuuta müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse spreediks (spread). Spreedi saab väljendada ka protsentides järgmise valemiga: A-B (9.8) S= , A kus S spreed, A valuuta müügikurss, B valuuta ostukurss. Kui pangal ei ole soovi antud valuutaga kaubelda, siis on spreed suur. Kui pank tahab valuutat osta, siis tõstab ta valuuta ostukurssi. Kui ta tahab suuremat kasumit, siis tõstab spreedi. Valuutakursid muutuvad üsna tihti. Tuleb rangelt eristada valuuta väärtuse ja valuuta kursi muutumist. Otsese kursi muutus näitab, kui palju välisvaluuta hind on muutunud. Otsese kursi puhul saab teada välisvaluuta hinna muutuse. Arvutuskäik on järgmine: et +1 - et (9.9) % e = , et 27 28 kus %e otsese kursi muutus,
annaabi.ee 
