74. Milles erineb valuuta otsene kurss kaudsest kursist (tooge näide)? Otsese kursi puhul näidatakse ühe ühiku välisvaluuta hind kodumaises valuutas. Näiteks 1 USD eest saab 12 EEKi (eestlase seisukohalt). Kaudne kurss on ühe ühiku kodumaise valuuta hind välisvaluutas. Näiteks 1 EEKi eest saab osta 0,083 USDd. 75. Kelle seisukohalt on esitatud valuuta ostu- ja müügikurss (tooge näide)? Valuutakurss on esitatud alati valuutaga kaupleva institutsiooni seisukohalt. Ostukursiga ostavad pangad klientidelt valuutat ja see on alati väiksem kui müügikurss. Müügikursiga pangad müüvad valuutat. See on alati suurem kui ostukurss. 76. Mis on valuuta spreed? Valuuta spreediks nimetatakse valuuta müügi- ja ostukursi vahet. Kui pangal ei ole soovi antud valuutaga kaubelda, siis on spreed suur. Kui pank tahab valuutat osta, siis tõstab ta valuuta ostukurssi. Kui ta tahab suuremat kasumit, siis tõstab spreedi. 77. Mis on baaspunkt (tooge näide)?
võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: USD / EEK = 12. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: EEK / USD = 12. Tuleb tähele panna, et olenevalt noteeringu tüübist arvuline väärtus ei muutu. Siiani sai käsitletud üksnes keskmist valuutakurssi. Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut valuuta ostu- (bid) ja müügikursi (ask). Ostukursiga ostavad pangad klientidelt valuutat ja see on alati väiksem kui müügikurss. Müügikursiga pangad müüvad valuutat. See on alati suurem kui ostukurss. Valuutakurss on esitatud alati valuutaga kaupleva institutsiooni seisukohalt. Valuuta müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse spreediks (spread). Spreedi saab väljendada ka protsentides järgmise valemiga: A-B (9.8) S= , A kus S spreed, A valuuta müügikurss,