külge ja toetab abivajajaid. See on suurepärane, sest nii luuakse rahvusvahelised suhted teiste riikidega, mis omakorda võib tulevikus vägagi kasulikus osutuda. Viimane põhiline näide siin kontekstis on Kreeka abistamine nende raskel ajal. Meil pole küll piisavalt raha anda, aga iga väiksemgi summa on neile abiks. Väga üllas tegu. Eestis on 47 linna, mõned neist suuremad, mõned väiksemad. Igas ühes on erinevad võimalused, kas on rohkem ostukeskuseid või näiteks spordiharrastajatele trenne. Need tegurid on seinast-seina ja midagi katastroofilist mõndade poekettide mitteeksisteerimises pole. Küll aga on üks suur viga Eesti oma raha ära kaotamine. EEK oli meie iseseisvuse peamine tunnus, võib öelda lausa, et sümbol. Oma raha on privilieeg, mida ei tohiks anda ära või kaotada nii lihtsalt. Euro on küll Euroopa liidu ühine tunnusmärk, aga isegi ilma eurota oleksime saanud rahus edasi olla
Koju on tellitud ka ajakiri ’’Naised’’, mida ta huviga sirvib. Kuigi koju on tellitud eakama pereliikme tarvis ka ajaleht ’’Postimees’’, siis igapäevaselt ema ajalehe paberversiooni ei sirvi, kuna eelistab veebiväljaandeid, mis on tema jaoks mugavamad. Üldisemalt kasutab ema ka igapäevaselt internetipanganduse teenuseid ning loeb ja saadab e-kirju Gmaili kaudu. Emale meeldib ka aja kokkuhoiu mõttes veebis ostelda ning seetõttu külastab tihti virtuaalseid ostukeskuseid ja veebikaubamaju nagu Aliexpress või Amazon, kus on mugav niisama ringi vaadata ja sobivusel ka oste sooritada. Ta kasutab vahel ka oma nutitelefoni uudiste lugemiseks ja Facebooki sirvimiseks, kuid mugavamaks peab siiski teisi meediakanaleid ja kodust laua- arvutit. Kuna igapäevaelus on aina rohkem ja rohkem asutusi, kaubapakkujaid ja teenuseosutajaid kolinud oma teenusepakkumistega ka veebikeskkonda ja teinud seeläbi
annaabi.ee 
