Sel juhul langevad hinnad terves harus säilitades oma turuosa suuruse. Kasum jääb üldiselt teisejärguliseks, sest primaarseks sooviks on minimaalset tulu ning katta kulud, et püsida pinnal. Tarbijate hinnatundlikkust aitab kujundada ligikaudu kümmekond tegurit, mis kõik mõjutavad tarbijat ostuotsuse langetamisel. Peamiselt on hinnatundlikkus seotud hinnateadlikkuse, hinnale orienteerumise ja hinnast sõltumatu ostuhoiakuga. Lisaks sellele on olulisel kohal toote ainulaadsus, võimalused selle asendamiseks, kogukulutus, jagatud kulu ning hinnavõrdlus. Juhul kui konkurenttoodetega võrdlus on raskendatud, on hinnatundlikkus väiksem. Sama toimib ka harvemini esinevate ning ainulaadsete toodetega, sest need väärtustatud. Samamoodi on hinnavõrdluses vähem hinnatundlikumad. Kui tootele on võimalik leida mitmeid alternatiive ning mida enam ollakse nendest
mingi toote vastu. Sel juhul on hind esitatud mitterahalises väljenduses ehk teiste kaupade või teenuste kaudu. Tehingu hind võib koosneda nii rahast kui tootest (nt mõne kestvuskauba müümisel tehakse hinnasoodustus vana toote tagastamisel). ● Hinnatundlikkus, nõudluse hinnaelastsus (price elasticity) Tarbija hinnatundlikkus on seotud hinnateadlikkuse, hinnale orienteerumise ja hinnast sõltumatu ostuhoiakuga. Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt. Tarbija reageerimise tundlikkust hinna muutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. Nõudluse hinnaelastus (E) = Nõutava kauba koguse suhteline muutus (%) / Kauba hinna suhteline muutus (%) Nõudluse hinnaelastsust mõõdetakse koefitsiendiga E. Kui E>1 on nõudlus elastne, kui E<1 on nõudlus mitteelastne.