Hupel. Pärisorjuse kaotamine Eestis. 19.saj sajandi algul olid balti provintsid ainsad, kus prooviti maaelu reformida. 1.mujal euroopas oli pärisorjus juba kaotatud, muutes selle venemaale prestiisi küsimuseks 18.saj. II poolel hakkas mõisnike elujärg paranema aga samas hakkasid nad elama luksuslikumalt ja väljaminekud suurenesid. Pärisorjuslik mõisamajandus ei tasunud ennast ära. Mõisnikele tugevnes ühiskondlik surve. 1801 sai venemaa keisriks Aleksander I. Ta ostsustas korraldada reforme balti provintsides. 1.1082/04-talurahva reformid.(õigus vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, ning et talu ei tohi ära võtta ja et seda saab pärandada.) 2.1816/19 nende seadustega kuulutati talupojad pärisorjusest vabaks st. talupoegadele anti perekonna nimed e. Priinimed. Reaalselt jäi talupoeg ikkagi mõisaga seotuks, sest maa jäi endiselt mõisniku omandiks ja kui ta tahtis talus edasi elada pidi ta mõisnikuga sõlmima rendilepingu ja põllul edasi
kinkis maali isale.Isa müüs maali Firenze kaupmehele 100 tukati eest, kes müüs selle omakorda edasi Milano Hertsogile 300 tukati eest.(Jilek, 1988) 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena 4 Kui isa oli pojalt küsinud kelleks ta tahab saada siis vastas Leonardo, et ta soovib saada maailkunstnikuks, skulptoriks, ehitajaks, geomeeriks, metallivalajaks, relvameistriks, sepaks, muusikuks, kirurgiks, kellasepaks ja isegi linnupüüdjaks.Isa ostsustas poja saata Verrocchio ateljeesse, kus ta töötas 6 aastat õpilasena ja 4 aastat sellina.Verrocchio oli tol ajal üks andekamaid kunstnikke Firenzes.Noor õpilane alustas tööd värvide segamise ja lihtsamate piltide joonistamisega, hiljem ka õlivärvidega.Kiirelt õppis ta kõik, mida meister talle õpetas.Verrocchio tunnetas poisi võimekust ja andekust.Leonardo käis sageli kirikutes ja kabelites maale uurimas ning pärast joonistas, või tegi neid järgi.Pole kahtlust, et Verrocchio
annaabi.ee 
