neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli. Nüüdisaegne neuroteadus 81 peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste funktsioonidega nagu näiteks integreerimise ja ennustamisega. Näiteks neuronite rütmilised võnkumised kontrollivad aju neuronaalset erutatavust. Pealegi neuronite rütmilisi võnkumisi nimetatakse neuroteaduses ostsillatsioonideks. Näiteks ostsillatsioonid mõjutavad seda, et kuidas võnkuvad neuronid võtavad vastu sisendit. Ka aju poolt tehtavad ülesanded ja selle seisundid on seotud aju enda rütmide mustriga. See tähendab näiteks seda, et rütmid, mille sagedused on üsna suured, toimuvad järjepidevas mooduses. See aga annab võimaluse kiiresti reageerida keskkonnast tulevatele ärritajatele. Kuid sellised rütmid, mis on küllaltki madalate sagedustega, toimuvad aga just rütmilises mooduses
Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli. Nüüdisaegne neuroteadus peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste funktsioonidega nagu näiteks integreerimise ja ennustamisega. Näiteks neuronite rütmilised võnkumised kontrollivad aju neuronaalset erutatavust. Pealegi neuronite rütmilisi võnkumisi nimetatakse neuroteaduses ostsillatsioonideks. Näiteks ostsillatsioonid mõjutavad seda, et kuidas võnkuvad neuronid võtavad vastu sisendit. Ka aju poolt tehtavad ülesanded ja selle seisundid on seotud aju enda rütmide mustriga. See tähendab näiteks seda, et rütmid, mille sagedused on üsna 75 suured, toimuvad järjepidevas mooduses. See aga annab võimaluse kiiresti reageerida keskkonnast tulevatele ärritajatele