liigid nagu iilekstamm (Quercus ilex), harilik maasikapuu (Arbutus unedo), kreeka maasikapuu (A. andrachne), loorberipuu (Laurus nobilis), harilik mürt (Myrtus communis), puis-eerika (Erica arborea), mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus), laialehine fillüüria (Phillyrea latifolia), jne. Makiis leidub ka lehtpõõsaid nagu euroopa juudapuu (Cercis siliquastrum), harilik parukapuu (Cotinus coggygria), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia) ja õlipistaatsia (Pistacia terebinthus). Phrygana ehk früügana. Termin "früügana" tähistab avatud põõsastikku, kus kasvavad valdavalt madalad, padjakujulised, lõhnavad, ogalised või hallilehised kääbuspõõsad. Früügana alasid on saartel ja sagedaste suurte tulekahjude tõttu kahjustatud igihaljaste laialehiste metsade aladel, kus valdavad liigid on kiviroosik (Cistus sp.), okaskroon (Sarcopoterium spinosum), (Coridothymus
Puu võra- Lehed- heitlehised, Õied- ühesugulised, urbadena, Viljad- kahe tiivakesega pähklike LEPP Alnus Mullastik- nõudlikud Niiskus- ei talu seisvat kõrget põhjavett Valgus- valguslembesed Haljastusväärtus- haljastuses eriti tähtsust ei oma, ainult üksikute puudena kasuatatkse Puu võra- Lehed- saagja servaga lihtlehed Õied- ühesugulised, Viljad- üheseemneline lapik pähklike, kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga HUMALPÖÖK Ostrya Mullastik- sobib ka väheviljakatele Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse pargipuuna 1 Puu võra- Lehed- vahelduvad lihtlehed, teravsaagja servaga Õied- üheksuguline Viljad- vilju palju, asuvad üksteise lähedal, meenutavad humala õit SARAPUU Corylus Mullastik- lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarjus Haljastusväärtus- perekonna esindajaid kasutatakse palju haljastuses