geomeetriline nivelleerimisega. Lähtereeperitena kasutati kuuteteist (16) II ja III klassi reeperit (Tabel 2). Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine teostati ajavahemikul jaanuar... veebruar 2006. a. Nivelleerimisgruppi kuulusid geodeedid A. Taru (OÜ GeoMetria), A. Tepper ja T. Matikainen (AS PLANSERK). Nivelleerimisandmete matemaatilise töötlemise teostas ja lähtepunktide kõrgused Balti 1977. a kõrguste süsteemis arvutas AS PLANSERK peageodeet A. Ostonen. Polügonomeetria ja trigonomeetrilise nivelleerimise mõõtmised teostati ajavahemikul jaanuar .... aprill 2006. a. AS K&H geodeesiabüroo polügonomeetria mõõtmiste gruppi kuulusid geodeedid M. Tõnisson, A. Jakobson, B. Sepp ja M. Vutt; OÜ GeoMetria töögruppi kuulusid geodeedid K. Kolts, J. Kale, T. Kanne ja H. Siilbek; AS PLANSERK töögruppi kuulusid geodeedid M. Linnamägi, A. Ratassepp, J. Renser ja J. Luisk. 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine
1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. - Keskkonnaministeerium ja ÜRO keskkonnaprogramm, Tallinn. 297 lk. 11. Paal, J. 1998. Rare and endangered plant communities of Estonia. - Biodiv. Conserv. 7: 1027-1049. 12. Paal, J. 1998. Plant communities meriting protection in Estonia. II. Rare plant communities. Estonian Maritima 3. 105-124. 13. Paal, J. 2004. "Loodusdirektiivi' elupaigatüüpide käsiraamat, 260+ lk . 14. Viilma, K., Öövel, J., Tamm, U., Tomson, P., Amos, T., Ostonen, I., Sørensen, P., Kuuba, R., (comp.) 2001. Eesti metsakaistealade võrgustik. Eesi metsakaisealade võrgustiku projekti lõpparuannet. Triip Grupp, Tartu. 326 lk. 15. Viilma, K. (ed). 2004. Management of forest habitats in protected areas. Background paper for the LIFE- Nature cooperation project "Exchange of experiences in habitat management among Baltic LIFE-Nature projects". BEF, 52 p. (manuscript) 16. Vilbaste, G. 1940. Looduskaitse inspektori aruanne - Looduskaitse II: 278-285. 17
annaabi.ee 
