, 3 1989) põhjal. Hüpoteeside testimise protsessi käigus mõõdeti tarbijate uskumusi ning sooviti prognoosida nende kavatsust osta toidukaupu ka tulevikus just interneti vahendusel. Eelmainitud kahe mudeli põhjal koostati püstitatud hüpoteeside tõestamiseks 12-st eraldiseisvast plokist koosnev küsimustik, mis kirjeldas tarbijate hoiakuid ja suhtumist toidukaupade ostmisse e--keskkondadest. Küsimustikus käsitletud probleemseteks teemavaldkondadeks olid: aeg, privaatsus, turvalisus, kasulikkus, oodatav nauding, kasutusmugavus, reaalne kasu, üldine ostukogemus, üldine suhtumine terviklikku tegevusse. Küsimustele koguti vastuseid 7-pallisel Likerti skaalal, kus 1 tähistas täielikku mittenõustumist ning 7 täielikku nõustumist. Uuringus kasutati vastajate selekteerimiseks mugavusvalimit. Laiali jagati 400
arendamine. Samuti kala kättesaadavuse ja tarbimise suurendamine. Eesti kalatöötlemissektor on perioodil 2007-2013 investeerinud nii uutesse seadmetesse, mis seonduvad kalakülmutamise-, töötlemise-, pakendamise-, fileerimise- ja jäätmete töötlemise protsessiga kui ka ehitanud päris uusi tootmishooneid ja külmladusid. Samuti on panustatud parema logistika ning külmaahela tagamise nimel külmveokite ostmisse. Et tehtud investeeringud täidaksid maksimaalselt oma eesmärki, tuleb järgmisel perioodil keskenduda tooraine paremale ärakasutamisele ning töötlemisettevõtete energiasäästlikumaks muutmisele. Eesmärgi saavutamist soosivad: · toorainebaasi olemasolu, nii Eesti enda päritolu kala kui teistest riikidest imporditud kala ja vesiviljeluse mõistes · tootmishoonete ja -tehnoloogiate olemasolu
annaabi.ee 
