Vastusena Eesti peaministri Jüri Uluotsa 1941. aasta üliettevaatlikult sõnastatud memorandumile omariikluse taastamise asjus anti teada, et Saksamaa ei luba okupeeritud idaaladel mingite valitsuste tekkimist ega rahvuslike sõjavägede loomist. Eestlaste nördimuseks käsitasid Saksa võimud Eestit okupeeritud NSV Liidu osana, koos Läti, Leedu ja Valgevenega lülitati Eesti Reich'i Idaprovintsi (Ostland) koosseisu. Hitleri määratud Ostminister Alfred Rosenberg ja SSi juht Heinrich Himmler olid seisukohal, et Baltimaad tuleb germaniseerida, ent neid eesmärke üritati maskeerida hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Nii loodi Reich'i kõrgeima kohaliku esindaja, kindralkomissari, ja Saksa tsiviilvalitsusele alluvusse väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, mille juhiks määrati üks vabadussõjalaste liikumise juhte Hjalmar Mäe (19011978). Kogu Eesti majandus rakendati idas peetava sõja teenistusse. 8
tagalajulgestuses, partisanidevastases võitluses ja ajapikku aina enam ka rindel. Peagi aga tõi pidev nägelemine Saksa võimudega, Eesti omariiklusnõuete mittetunnustamine Kolmanda Reich'i poolt ja kehtestatud range okupatsioonireziim kaasa suhtumise muutumise ja vabatahtlike lisandumise lõppemise. Eestlaste nördimuseks käsitasid Saksa võimud Eestit okupeeritud NSV Liidu osana, koos Läti, Leedu ja Valgevenega lülitati Eesti Reich'i Idaprovintsi (Ostland) koosseisu. Hitleri määratud Ostminister Alfred Rosenberg ja SSi juht Heinrich Himmler olid seisukohal, et Baltimaad tuleb germaniseerida, ent neid eesmärke üritati maskeerida hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Nii loodi Reich'i kõrgeima kohaliku esindaja, kindralkomissari, ja Saksa tsiviilvalitsusele alluvusse väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus (Selbstverwaltung), mille juhiks määrati üks vabadussõjalaste liikumise (vapside) juhte Hjalmar Mäe (19011978)