Mida pikemaks ja globaalsemaks muutuvad tarneahelad, seda väiksemaks muutub tarnekindlus. 1 TARNEAHELA JUHTIMINE Tarneahela juhtimine on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tähtsat muutust tarneahela juhtimise strateegias on põhjustanud viimasel kümnenil juurdunud põhimõtete muutused. Nimelt on tootjakeskne turg on muutunud ostjakeskseks ning toodete ja teenuste konkurents on asendunud globaalsete tarneahelate konkurentsiga. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsiooni struktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. Keskne mõtteviis logistikas on, et otsuste tegemisel ei võeta aluseks keskväärtusi,
kontekstis ja tooteid või teenuseid väljaspool tarbimiskohta. Nii näiteks on protsessorite tootja “Intel” saavutanud arvutitootjatega kokkuleppe, et arvutile paigaldatakse teatis “Intel inside”. Arvutite tootjad on kõige enam integreerunud osatoodete tarnijatega ja sisuliselt töötavad integreeritud tarneahelas. Seega põhineb selline arusaam viimase kümnendi kahel olulisel muutusel turunduse ja logistika valdkonnas: 1) tootjakeskne turg on muutunud ostjakeskseks turuks 2) toodete ja teenuste konkurents on osaliselt asendunud globaalsete tarneahelate konkurentsiga 2. Logistikasüsteem Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone (hankimine, tootmine, vedamine, ladustamine, pakendamine jne) täitev ja turu muutustele reageeriv tervik, mille peamisteks eesmärkideks on kaupade ajalis- ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ja tarbijate rahuolu tõstmine
annaabi.ee 
