Pegasus on tiivuline hobune, kelle surev Medusa sünnitas koos Chrysaariga. Pegasus oli üks Poseidoni lemmikuid. 1.3 Poseidoni kujutamine kunstis Poseidonit, kui jumalat, kujutati tihti sõitmas kaarikutes kuldsete merehobustega vetesügavustes (Cotterell & Storm, 2001, lk 76) Poseidoni võitlusest Atika maakonna pärast Athenaga on kujutatud Ateena akropoli Pathenoni lääneviilul. Võitluses gigantidega kujutatakse teda Pergamoni altaril. Ostiast pärinenud mosaiigil on Poseidon merihobuste kaarikul sõitmas. Praegu Ateenas Rahvusmuuseumis asub üle kahe meetri kõrge Poseidoni skulptuur. Alates 17. sajandist on Poseidonit kujutatud kaevudel koos mereolenditega. Siinkohal võib tuua näite Trevi purskkaevust ja Naptunuse purskkaevust Roomas. Merejumalat on kujutatud ka väikeformaadis. Kõige tuntumaks on Benvuto Cellini poolt
Pood oli tavaliselt jagatud kaheks eespool poeruum, tagapool töötuba, kust viis trepp magamistubadesse ja laoruumi. Ööseks suleti poeuks puust luugiga. Rooma kauplustest võis leida kõike, alates arstirohtudest ja kirjatarvetest kuni tuleviku ennustamise vahenditeni. Palju kaupa tuli sisse vedada impeeriumi provintsidest. Ostia sadama kaudu saabusid mere tagant kohale viljakotid, veini- ja õliamforad, eksootiline siid, vääriskivid, värvained ja mitmesugused toorained. Ostiast veeti kaup pargastel mööda Tiberi jõge üles Rooma. Põllumajanduses kasutati efektiivseid maaharimisviise ja saadi rikkalikke saake. Lavastati revüüsid ja näidendeid ning korraldati kaarikute võidukihutamisi ja metsloomade võistlusi. Akrobaadid näitasid trikke, mida tänapäeval võib näha tsirkuses. Rooma tantsijad, muusikud ja akrobaadid töötasid peamiselt tänaval, nagu nüüdisaegsed tänavamuusikudki, ent lõbustasid vahel ka jõukate roomlaste peokülalisi. Keegi ei
järeldada, et naistel oleks olnud keskne positsioon ka tegelikus elus, on siiski kindel, et Isise kultus kaitses naise võrdõiguslikkust. On väidetud, et kui ristiusu asemel oleks Isise kultusest saanud Rooma riigi riigiusk, oleks lääne naise ajalugu olnud ilmselt teistsugune. Salapärane Mitraism Mitraism oli usund millega tegeleti Rooma Impeeriumis 1.-4. sajand p.Kr. Enim tõendeid selle kohta on leitud Roomast ja Ostiast, Mauritaaniast, Britanniast ning Reini ja Danube ääres asuvatest provintsidest. Mitraismi rituaalid ja jumalateenistus: Tegu oli salajase rituaaliga ning seda anti edasi asjasse pühendatute vahel. See ei põhinenud pühakirjal ja sellest tulenevalt on järele jäänud väga vähe kirjalikke tõendeid. Kõige rohkem Mitraismi kummardajaid tundus olevat sõdurite ja alamaadlike hulgas. Naistel sellega üldiselt liituda ei lubatud, kuid hetkel arvatakse, et
annaabi.ee 
