Bioloogia 22.05.2012 Kaitse haiguste eest Kaasasündinud kaitsemehhanismid 1. Kaitsebarjäär katted, mis takistavad patogeenide pääsemist organismi a. Epiteelides asuvad ripsmed filtreerivad sissehingatavast õhust mehaaniliselt välja õhus olevad väiksemad osakesed b. Tervest nahast ei pääse ka patogeenid läbi c. Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem ...
) 8.Vananemise põhjused: *vananeme, kuna meie sees "tiksub" geneetiline kell, mis määrab elu pikkuse *rakkude pooldumisvõime kaotamine(kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik enam kudesid regeneerida ja organism hakkab "kuluma") *keskkonnategurid(nt. Otsene päikesekiirgus kiirendab DNA kahjustumist)| (Inimese vananedes hakkab luustik kannatama kulumise all. Elu jooksul kogunenud füüsiline stress avaldub põhiliselt kahe protsessina: liigesepõletiku ja osteoporoosina.) 9.Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega. 10.Sünaps-koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku(66,67,98). Ka narkootikumide toimemehhanism seisneb närviülekande mõjutamises. Teatud narkootikumide tarbimisel võib kergesti tekkida sõltuvus: organismil tekib vajadus üha uute annuste järele. Sellised narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi
INIMENE Inimese iseloomulikud tunnused · suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; · keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; · oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; · nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; · eluviis lagedal maal, metsast väljas; · kahel jalal liikumine; · elamine perekonniti; · aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine. Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu ...
suurenevad, suureneb oskus lihaste tööd koordineerida.Suureneb lihaste võime omastada hapnikku, suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu, suureneb verekappillaaride hulk lihastes,parandab gaasivahetust. Vananemise mõju luustikule Inimese vananeddes hakkab luustik kannatama kulumise all. Elu jooksul kogenud füüsiline stress avaldub põhiliselt kahe protsessina: liigesepõletiku või osteoporoosina. Tavaliselt põhjustab põletikku liigestele mõjuv jõud. Osteoporoos on luude hõrenemine. Luude tihedus suureneb kuni 20 eluaastani. Pärast seda hakkab tihedus aeglaselt vähenema. Vananemise põhjused: Me vananeme, kuna meie see "tiksub" geneetiline kell. Kromosoomide otstes on DNA lõigud, mida nimetatakse telomeerideks. Raku iga pooldumisega telomeerid lühenevad. Kui need on lühenenud kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime
Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Küsimusel lk 95 1)Kuidas reageerib organism haigusetekitajatele? Organism reageerib haigusetekitajatele üritades neid hävitada. 2)Kuidas mõjub vananemine luustikule? Vananedes hakkab luustik hõrenema (kuluma). Elu jooksul kogunenud füüsiline stress avaldub põhiliselt kahe protsessina: liigesepõletiku ja osteoporoosina. 3)Missugustest toitainetest saab inimene energiat füüsilise pingutuse korral? Energia tootmiseks saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid- süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Füüsilisel pingutusel kasutatakse tavaliselt järgmisi energiaallikaid: Glükoos on energiaallikaks tavalisel igapäevasel aktiivsusel, kui me oleme piisavalt söönud. Anaeroobne lihastöö sõltub täielikult glükoosi olemasolust, sest rasvu ei ole õimalik hapnikuta lagundada.
annaabi.ee 
