arusaamatuse olemust ning suutma konflikti õigel ajal lõpetada. Organisatsioonis võib kasutada viit meetodit, mis aitavad konfliktseid osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: 1.positsiooni abil domineerimine aitab vähendad pingeid, kui neid põhjustavad org allüksustevahelised arusaamatused. Kasutatakse ära oma võimu, et teisi mõjutada. 2. allüksuste reorganiseerimine, mille abil eraldatakse konfliktsed osapooled üksteistest. Reorganiseerimine on ostarbekas siis, kui mõne isikute grupi või allüksuste koostegevus on kujunenud pidevate arusaamatuste allikaks. 3. vahepuhvri loomine on otstarbekas siis, kui allüksused on üksteisest väga sõltuvad. Seda varjanti tasub kaaluda olukorras, mil ühe osakonna toodang sõltub otseselt teisest üksusest. 4. ühenduslülide loomine seisneb allüksuste koostöö teadlikus korraldamises. Selleks võib määrata tegevusse inimese, kes vastutab konfliktsete poolte koostöö ja normaalsete suhete eest
rahuldamatut kuulsusjamu, isiklikust vastutust vabastavat sõötuvust teistest inimestest, ebaadekvaatselt kõrgelt turvatunde tavidust jt. Hoiak Hoiak on vajaduse alusel formeerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakulise regulatsiooni tõttu vabaneme vajadusest uute olukordade või asjade inimestega kokku puutudes neid hindama asuda ja põhjalikult järele mütelda, kuidas oleks ostarbekas antud juhul käituda. Sellega tagavad hoiakud käitumise endastmõistetavuse ja vaimsete pingutuste ökonoomia. Iga hoiaku teadvustatuse aste,pusivus ning oskaal käitumise regulatsioonis on isegune. Hoiak määratleb enamaste üldse eelistuse, sü´mpaatia, lähenemise või eemaldumise soovi, konktreetseks motiiviks kujunemiseks peab sellest saamsa kavastus. Unistus Unistuste osa motivatsioonis on vastuoluline, ühest küljest on unelemine tahtejõuetu ja
annaabi.ee 
