Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. 1785 aastal tähendas hollandi teadlane Martin van Marum elektrostaatilise masina töötamisel mingit erilist värskendavat lõhna. "Elektri lõhn" oli ühtlasi tugev oksüdeerija. Sedasama märkasid ka teised elektrimasinaga eksperimenteerijad. Osooni liikumine atmosfääris Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori läheduses, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on 10-30 km kõrgusel isosfääris. Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel ja kevadel. Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel. Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed
ultraviolettkiirgus päevitust ja D-vitamiini teket, lühema lainepikkusega kiirgus aga kutsub esile rakkude hävinemise. Osooni liikumine atmosfääris E.Kyrö(1993) andmeil on osoon stratosfääris suhteliselt pikaajaline ühend. Seetõttu mõjutab atmosfääri dünaamika (tuuled) otsustavalt osooni jagunemist atmosfääris. Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori läheduses, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. Tsirkulatsioon mõlemal poolkeral on teineteisest peaaegu sõltumatu. Nõnda kujuneb välja olukord, kus ekvaatori läheduses on osoonikihi paksus vaid 250 - 280 Dü , polaaraladel aga tublisti rohkem. Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on E.Kyrö(1993) andmeil 10-30 km. kõrgusel isosfääris (lisa 1). Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. See põhjustab
vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1.3 Osooni liikumine atmosfääris E.Kyrö(1993) andmeil on osoon stratosfääris suhteliselt pikaajaline ühend. Seetõttu mõjutab atmosfääri dünaamika (tuuled) otsustavalt osooni jagunemist atmosfääris. Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori läheduses, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. "Tsirkulatsioon mõlemal poolkeral on teineteisest peaaegu sõltumatu. Nõnda kujuneb välja olukord, kus ekvaatori läheduses on osoonikihi paksus vaid 250 - 280 Dü , polaaraladel aga tublisti rohkem" (Eerme 1992,lk.9) Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on E.Kyrö(1993) andmeil 10-30 km. kõrgusel isosfääris (lisa 1). Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured
2.4 Saasteained Õhusaasteained võib jagada kolmeks suureks rühmaks: o Kasvuhoonegaasid (CO2, CH4, fluoreeritud süsivesinikud, N2O jms) o Osoonikihti kahandavad ained (klorofluorosüsinikud ehk freoonid) o Inimese tervist ja ökosüsteeme kahjustavad saasteained (PM, NOx, SO2 PAH, raskemetallid jne) o Osoon tekib päikesekiirguse toimel ekvaatori kohal ja liigub pooluste suunas, kus prevaleerivad osooni lõhustavad protsessid. Osoonirikka õhu tungimist pooluste kohale takistavad Coriolise efektist tingitud tuuled. o www.nasa.gov lehel on üldist infot osooniaugu kohta o http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/ on osooniaugu suurus satelliidifotodel o Osooniauk 03.09.2009 Osooniauk 31.08.2014 o o o Allikas: http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/ o Suurim osooniauk on olnud eeloleva kodulehe andmetel 24.09.2006
..10 korda rohkem. Osoon moodustub atmosfääris fotodissotsiatsiooni käigus O2 molekulist. O2 molekul laguneb kiirguse mõjul kaheks O aatomiks, mis peatselt liituvad O2 molekuliga ja moodustavad O3. Samal ajal kui UV kiirgus lõhub hapniku molekuli lõhub ta ka osooni molekule. Endla Reintam, 2008/2009 69 Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori lähedal, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. Tsirkulatsioon mõlemal poolkeral on peaaegu sõltumatu. Voolus on tugevam talvel kui temp. erinevused on suuremad. Siis võib ekvaatoril olla osoonikiht kuni poole õhem kui poolustel. Osooni lagundavad lämmastikuühendid N2O, NO ja NO2, NOx gaasid annavad kliima soojenemise kogumõjust 4%. Suurimad allikad on reaktiivlennukid, tahkekütusel töötavad raketid, transport. Eriti ohtlikud on soojad gaasid. Näit
annaabi.ee 
