levimine, mis praegu on levinud vaid ekvaatorile lähedastes piirkondades. Kuna keskkonnamuutuste suhtes eriti tundlikud ja haiguste suhtes eriti vastuvõtlikud on just kõrge viljakusega kultuurtaimed, on karta just nende kadumist. Kuna, nagu eespool sai mainitud, pole kõiki efekte võimalik täielikult mõõta ja hinnata, veel vähem prognoosida, tuleneb sellest lisaprobleem. Erinevalt kahest esimesest põhiprobleemist (hapestumine ja osooniprobleemid), on kasvuhoonenähtus täiesti globaalse iseloomuga, mõjutades pea võrdselt kõiki maailma riike. Samal ajal tuleb valdav enamus peamisest kasvuhoonegaasist süsinikdioksiidist tööstusriikidest. Seejuures elas seal vaid vähem kui 20% maailma rahvastikust. Üks kasvuhooneefektiga lähedalt seotud küsimus on metsade hävitamine. Tööstusriikide metsad on puiduressursi suurendamise nimel muudetud liigivaesteks majandusmetsadeks
Väljendatakse pHväärtusena. Neutraalne: pH=7. Loodusliku vee pH on 5,6, seega veidi happeline. Pinnas (kivim ja vesi) võivad happeliste sademete H-ioonid kahjutustada puhverdusvõime. Vesinikioonid tõrjuvad teised katioonid (positiivselt laetud ioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+) kivimist välja ja need kanduvad mujale. Lubjakivi suudab nii siduda rohkesti H+ ioone. Aeglaselt murenev graniit aga mitte. Ka atmosfääris sisalduvad katioonid ( nt. Ca2+ neutraliseerivad happeid.) Osooniprobleemid Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist.Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis (eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti. Osoon- Hapniku allotroopne modifikatsioon.Eluslooduse seisukohalt vastuoluline ja tähtis gaas. Väheneb kümne aastajooksul talvel ca 5% ja suvel 1-3%. Leidub kõikides atmosfäärikihtides kuni 100 km kõrguseni.
annaabi.ee 
