globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse
-2 H2SiO3 ränihape SiO 3 silikaat -4 (H4SiO4) (SiO ) 4 CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat 8.OSOONIKIHT: molekuline hulk 10-15 km kõrgusel paikneb maa ümber kaitseb filtrina UV-kiirguse eest osoonimolekulide hävitajad FREOONID FREOON: gaasiline halogenoalkaan lagundab osoonimolekul freoon satub atmosfääri: aerosoolide tarbimisel külmikute kasutamisel õhukonditsioneeride kasutamisel tulekustutusseadmete kasutamisel keemiliste puhastusvahendite kasutamisel KASVUHOONEGAASID: CO2, CO, CH4, H2O Suur osa soojusenergiast neeldub CO2 rikkasse atmosfääri ja ei pääse maailmaruumi – Maapind ja atmosfäär soojenevad. PROGNOOSITAVAD TAGAJÄRJED: 1. mannerjää sulamine 2. veetaseme tõus maailmameres 3
sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra. Osooniaugud Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 mg/m3) on 20-26 km kõrgusel, osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2-0,7 cm. Kõige rohkem on osooni atmosfääris polaaraladel talvel (kuni 0,000002 mahu%) ja kevadel (0,000007 mahu%). 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega
sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra. 1.2.3. Osooniaugud Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 mg/m3) on 20-26 km kõrgusel, osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2-0,7 cm. Kõige rohkem on osooni atmosfääris polaaraladel talvel (kuni 0,000002 mahu%) ja kevadel (0,000007 mahu%). 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn.
annaabi.ee 
