Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi säilinud. Aachenisse püstitati lossikabel. See on 8- tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel väike. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. Karl Suur oli omal ajal suurepärane sõjamees ja riigijuht. Hoolimatta sellest, et ta ei osnud hästi lugeda ja ei tundnud kirjakeelt sai temast keiser. Ta tunnustas kultuuri ja haridust. Seda võib järeldada sellest, et ta rajas kooli, kus said õppida keisri lähikondlased ja frangi ülikute pojad. Arhitektuur oli sel ajal tagasihoidlik, kuid Karl lasi ehitada kloostreid ja losse. Keiser jättis järeltulijatele hea mulje ning hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal.
väljendamise. Nimetust tarvitatakse tavaliselt saksa kunsti puhul avaldus seal puhtakujuliselt. Algus 20 saj. esimestel aastatel (nagu fovism Prantsusmaal). Ei taotlenud oma teostes ilu (nagu fovistid), vähene huvi selle vastu. Iseloomulik sisu rõhutamine, jutustavus. Eesmärk avaldada vaatajale mõju. Kunstiteos on vahend, mille abil loodeti lahendada ajastu ühiskondlikke vastuolusid. Vaatajaid taheti vapustada, liigutada, õpetada, suunata. Nad polnud rahul valitseva korraga, ei osnud leida väljapääsu. Hooletu rahutu pintslitöö Toored porikarva värvid Lihtsustatud vormid Moonutused 20 saj. algul moodustati rühmitusi: Die Brücke sild, 1905 Der Balaue Reiter Sinine Ratsanik, 1911 Der Sturm Torm, koonduti ajakirja ümber 35Kubismi olemus. Kust sai Picasso tõuke kubismile? Picasso 2 tööd. Kujuneb 20 saj. esimesel kümnendil (1907), baseerub vormianalüüsile, pindadele,
Põhitähelepanu on kriminaal- ja protsessiõigusele. 15.2. Lex Salica kehtivus ajas ja ruumis Lex Salica kehtib kuni13. sajandini. Siis hakkab vaikselt käibelt kaduma, kuna toimus Rooma õiguse retseptsioon. Põhimõtteliselt praktlist rakendust ei leidnudki kohtutes, selle tegi juba raskeks see, et lex salica oli kirja pandud frankide jaoks suhteliselt võõras ladina keeles. Inimesed ei osnud ka lugeda ega kirjutada ning kunn ei näinud eriti vaeva selle levitamisega. 15.3. Lex Salica uurimislugu 16. Lex Salica üldine iseloomustus 16.1. Germaani ja rooma õiguse vahekord Suuremas osas sisaldab ikkagi germaani enda õigust. Nad olid maalähedased inimesed, kes tegelesid loomade kasvatamisega ja maa harimisega. Piirdub enamasti frankide traditsionaalse õiguse kirjapanekuga. 16.2. Ristiusu mõjutused
annaabi.ee 
