Epitsenter e kese on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam Seisomeetri abil registreeritakse maavärinate lainete saabumisaega, amplituudi ja faasi. Hindamise skaala: 12 palli. Esimene tajutav vaid seismom. ja 12s totaalne häving (I XII) Tsunaami väga ohtlik, tekivad meres, seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaale. Ilma hoiatuseta. Suured purustused. Eestis neljal korral 6-7 palli. Võimsalim Osmussaares 1976a MAALIHKED Malihe on nõlval asuva pinnasetüki paigast liikumine. Nõlva protsessid jagunevad : Väga kiired (varisemine, libisemine) Väga aeglased (voolamine - solifluktsioon, nihkumine - defluktsioon) Maalihet soodustavad kivimikihtide kallakus, tihedamate setete (deformeerunud, vett mitteläbilaskvad - savi) lamamine vähem tihedate setete all (monoliitsed, liiv) Maalihet põhjustavad: erosioon, paduvihmad ja kiire lume sulamine, põhjavee taseme tõus,
Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. Oskus seostada globaalse soojenemise, osooniaugu ja hapestumise põhjusi, põhjustatud muutusi, tagajärgi ja tegutsemist kasutades tüüpskeemi III Eesti keskkonnageoloogia 29. Maavärinad, vulkaanid, meteoriidid Eestis Eestis maavärinad: Vormsi saare piirkonnas, Osmussaares ja Kaliningradis. Päris nõrgad, sest oli väiksem kui 6 magnituudi. Selliseid maavärinaid toimuvad maailmas igal päeval ja neid ei saa tõsiselt võtta. Lähemad tegivulkaanid asuvad Islandil ja Itaalias. Eestis on 5 meteoriidi langemis kohad on Ilumetsa, Kaalijärv, Kärdla , Neugrund, Tsõõrikmäe. Skandinaavia Eesti piirkonda on koondunud suurem hulk . Ei ole kõige suurem kogus langenud
Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega. Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole. On olnud ka päris tugevaid maavärinaid. 1602-1995 on Eestis kindlaks tehtud 24 tuntavat maavärinat. Tugevamaid maavärinad (kuni 5 magnituudi Richteri skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus u 3 mm/a. Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi. Johan Vilip täiustas B. Volitsõni vertikaalseismograafi, konstrueeris seismograafe. Mercalli skaala. Aluskorraga on seotud selline nähtus nagu magnetiline deklinatsioon. Eestis on kääne idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel
annaabi.ee 
