Struktuuri kesksüviku põhjas on tõenäolisest säilinud bretshakihid ja võimalik et ka plahvatusmagmast tekkinud kivimid. Neid katab plahvatuse järgselt sinna settinud "kork" - jäänuk kraatrit täitvast ja katvast settekivimite lasundist. Eesti suurima ja senistest varjatuima Neugrundi mitmeringilise struktuuri avastamis- ja uurimisloos kajastub geoloogide eriline usk, huvi ja püüdlus kraatrite avastamise suunas. Juba eelmise sajandi algusaegadest olid Osmussaarelt jm geoloogidele teada iseäralikud gneissbretsad. Neugrundi kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kogu struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle madaliku, mille peal on vett vaid 2-20 m, ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud kuni 70 m sügavune ja 200-500 m laiune ringkanjon, mis lõunaosas on täidetud Kvaternaarisetetega. Purustatud
() Selgus, et Neugrundi struktuur on Kärdla kraatrist tunduvalt vanem, umbes 535 miljoni aasta vanune. Struktuur on mitmeringine: keskse süviku ümber esineb vähemalt kolm aluskorrakivimitest rõngasvalli. See oli sadu miljoneid aastaid settekivimikihtide alla maetud. Kuid jäävoolud purustasid kattekihid ja seejärel sai liustik vallide harjadelt lahti rebida ja laiali kanda gneissbretsa pangaseid. Viimaseid on leitud Osmussaarelt, mujalt Loode- Eestist ja isegi Saaremaalt. Vallidest seesmine on kõrgeim ja terviklikum ning paremini kättesaadav allveevaatlusteks ja uuringuteks. Struktuuri kesksüviku põhjas on tõenäoliselt säilinud bretsakihid ja võimalik, et ka plahvatusmagmast tekkinud kivimid. Neid katab plahvatuse järgselt sinna settinud ,,kork"- jäänuk kraatrit täitvast ja katvast settekivimite lasundist. 6
Vististi asusid mujal Saaremaal rootslased eestlastega segamini ja vähemuses olles eestlaste keskel sulasid nad nendega hõlpsamini kokku. Oletada tuleb, et Kihnu ja Manija elanikud vanasti rootslased olnud, niisama Muhu elanikud. Naissaarel asusid rootslased, rohkelt eestistatud, kuni praeguse aastasaja teise aastakümne alguseni, mil riigivalitsus neid sundis saarelt lahkuma, kuni nad Eesti valitsuse ajal jälle said loa tagasi tulla. Vististi asusid rootslased ka Osmussaarelt ida pool olevatel saartel; kannavad ju saared rootsi nimesidki, nagu Kokskär, Ekholm, Stenskär j. n. e. Hjärn ütleb, et Haapsalust peale Pakri saarteni, ehk teise sõnaga Paldiskini, rannamail enamasti rootslased asuvad. Meie päevil on rannarootslaste arv koguni kokku kahanenud, ainult Noarootsi kihelkonnas puutume nendega suuremal mõõdul kokku. Enne Hjärni aga ulatusid Rootsi asutused rannamail Paldiskist palju kaugemale, ulatusid
22.juuni sõja algus Saksamaa ja NSVL vahel 3.juulul asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eesti 7.juulil jõuavad Eestisse Saksa väed Juuli keskpaigast augusti alguseni peatus rinne Pärnu-Emajõe joonel Hävituspataljonid- 1941 suvel, võitlus metsavendade vastu 28. augustil langes Tallinn sakslaste kätte Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel hukkus 55 laeva hukkunuid u 15 000 21. oktoobril lahkus Punaarmee Hiiumaalt 2.detsembril lahkus Punaarmee Osmussaarelt Saksa okupatsioon Eesti kuulus riigikomisariaat „Ostland“ koosseisu Eesti kindralkomissariaadina, nukuvalitsusena töötas Eestu Omavalitsus Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht Eestlased Punaarmees 22. territoriaalkorpus(endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941 suvel 8.Eesti laskurkorpus 1942-1945 (komandör Lembit Pärn) Eestlased Soome armees Jalaväerügement 200 „soomepoisid“ Eestlased Saksa armees Idapataljonid Politseipataljonid Eesti Leegion 20.SS-diviis Piirikaitserügemendid
Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 60% hukkus Sõjategevus Eestis 1941.aasta suvel ja sügisel 3.juulil asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eestis Juuli keskpaigast augusti alguseni peatud rinne Pärnu-Emajõe joonel. Tartu 1941 28.aug langes Tallinn sakslaste kätte. Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel hukkus 55laeva, hukkunuid umbes 15000. 21.okt lahkus Punaarmee Hiiumaalt 2.dets lahkus Punaarmee Osmussaarelt Saksa okupatsioon Eesti kuulus riigikomissariaat “ostland” koosseidu Eesti kindralkomissariaadina Nukuvalitsusena töötas Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht. Eestlased Punaarmees 22. terriotoriaalkorpus (endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941.a. Suvel 8. Eesti laskurkorpus 1942 - 1945 (komandör Lembit Pärn) (L.P) Eestlased Soome armees Jalaväerügement 200 “soomepoisid” Eestlased Saksa armees Idapataljonid Politseipataljonid
annaabi.ee 
