5. Toitainete puudus või üleküllus. Ühe elemendi üleküllus või puudus võivad esile kutsuda teiste elementide puudused või kuhjumised. Toitainete puudusest tingitud sümptomid väljenduvad tavaliselt metabolismi häiretena, mille tulemusel ei saagi taim piisavalt olulisi elemente. Mõningased rollid on ära toodud ka tabelis nr.2. Üldiselt on oluline roll neil elementidel taime ehituses, metbolismi talitlusel ja taimerakkude osmoregulatsioonil. Kui pinnases esineb mineraalainete liig, siis pinnas on soolane ja taime kasv on piiratud ning need mineraalioonid piiravad vee ja toitainete kättesaadavust. Mineraalide liig pinnases on peamine viljatuse ja poolkuivade regioonide probleem sellepärast, et sademeid on mitteküllaldaselt ning mineraalid leostatakse pinnase pinnakihile. Soolases pinnases esineb soolastress. 6. Oksüdatiivne stress. Seisund, kus taimes on oksüdantide poolt tekitatud vabu radikaale. Antioksüdandid
Parasvöötmes ei ole domineerivad, v.a. mõnedes merelise tekkega järvedes. Kloriide leidub rohkesti olmereovees (inimkaasleja ioon) Kontsentratsioon Eesti pinnavetes mitmekordistus 1980-ndatel aastatel. Kloriidid mõjutavad organismide osmoregulatsiooni, kuid ainevahetuslik tarve nende järele on tühine ega muuda kloriidide sesoonset dünaamikat. N ja K. Naatriumivajadus on tõestatud vähestel taimedel. Nimetamisväärne on see vaid mõnedel sinivetikatel. Olulisel kohal osmoregulatsioonil. Na+ Cl- PO43- ja SO42- "inimkaaslejad" ioonid. Veekogudes ületab Na ja K sisaldus reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Na ja K võivad domineerida: · pehmeveelistes järvedes mereliste sademete mõjualal · merega otseselt seotud järvedes · soolajärvedes. Siseveekogude mineraalsuse kujunemine: Kolm põhiprotsessi: - väljauhtumine pinnasest - sadenemine ja väljapesemine atmosfäärist
sulfaadina. Väävel on elulise tähtsusega toitaine aminohapete ja proteiini sünteesiks. Mõningate merevetikate rakud sisaldavad kõrges kontsentratsioonis väävelhapet, et kudede madal Ph peletab eemale vetikatest toituvaid organisme. Desmarestia näiteks. Rakkudest (?) võib leida ka sulfaatseid polüsahariide. Mõned fütoplanktoni liigid (eriti rohe- ja punavetikad) toodavad dimetüülsulfooniumproponaati (DMSP), mida kasutatakse osmoregulatsioonil (organismi võime reguleerida endas vee ja soolade sisaldust). Dimetüülsulfiid (DMS) Ainet vabastab fütoplankton, aga ka makrovetikad. Rikastatakse ümbritsevat keskkonda mitte merelise sulfaatsoola osas. Enamus sellest konventeeritakse dimetüülsulfooksiidiks (DMSO). Kogu veekogus leiduvast väävlist eksporditakse 1% atmosfääri. Kuna enamik vetikaid toodavad DMS'i, mis reageerib õhuhapnikuga moodustades tillukesi tahkeid osakesi. Nendel osakestel kondenseerub veeaur
annaabi.ee 
