keha kudedesse lahustunud gaasid kopsude kaudu ilma, et mulle tekiks. Kuid juhul kui kudedes on lahustunud liiga palju gaase või rõhu muutus (rõhulangus) toimub liiga äkitselt võivad kehas lahustunud gaasid eralduma mullikeste kujul . Kokkuvõtte. Kogu inimorganism on rikkalikult varustatud visteraalse analüsaatoritega retseptoritega (viscera- sisekond), mis on väga mitmekesised ja reageerivad eerinevate ärritajatele: keemilistele, osmootsetele, mehhanilistele-retseptorid, mis seotud rõhu ja pinge muutustega, temperatuurile ja valule. Need kõik mängivad väga suurt rolli inimese organismi adaptatsiooni võimes ja kõik need kõtvaltoimed, haigused jne on organismi kaitse mehhanismid. Kasutatud kirjandus: 1. Inimese füsioloogia, ,,Valgus" 1974, Tallinn 2. Inimese füsioloogia ja anatoomia, W.Nienstedt, O.Hämmimen; 2005 3. Materjal internetist: www.wikipedia.org
ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Somato- ja vistserosensoorne analüsaator naha (taktiline, valu, temp), liigeste (taktiline, valu), lihaste ja siseelundite tundlikkus. Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets. Vistseroretseptorid kõik siseorganis on rikkalikult varustatud nendega, nad on väga mitmekesised ja reageerivad vastavatele ärritustele: keemilistele, osmootsetele, mehaanilistele, tempile. Täiskõhutunne, õhupuudus, ainevahetus, hingamine. Tasakaaluanalüsaator vestibulaaraparaadi mood poolringkanalid ja otoliitaparaat. Kuulmisanalüsaator kuulmine on helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht. Kuulmiselundiks on kõrv, eristatakse sise (transformeerib helivõnked) välis (helilained) ja keskkõrva (kuulmiskile võnkumiste tugevdamine).