Lahusest) koosnevas kahefaasilises süsteemis, kus faasid on teineteisest eraldatud poolläbilaskva membraaniga laseb läbi lahustit, mitte lahustund ainet. Vesi tungib edasi seni, kuni konsentratsioonid on mõlemas nõus võrdsed, tagajärjeks on aga ebavõrdsed nivood. 4. Veepotentsiaal ja selle komponendid (osmootne, maatriks- ja rõhupotentsiaal). Veepotentsiaal koosneb kahest osast- osmoosi- ja rõhupotentsiaal, mis on omavahel tasakaalu seisundis. Osmoosipotentsiaal on alati neg väärtusega, rõhupotentsiaal aga positiivne. Kaasaegse termodünaamilise lahenemise korral on valem järgmine: - = - + p, - - veepotentsiaal (negatiivne), -- osmootne potentsiaal (negatiivne), p - rõhupotentsiaal (positiivne Veepotentsiaal antud vee vabaenergia erinevus puhta vee vabaenergiast normaaltingimustel. Ühikuks rõhuühik, enamasti Mpa (1 baar = 0.1 Mpa). Veepotentsiaal võetakse nii, et puhta vee pot on 0 ja igas teises olekus võrreldakse siseenergiat vaba veega
Teisisõnu, kuivem keskkond imab vett niiskemast ja nii satub mullalahus taimejuurte lähedusse. Mullalahuse taimedesse sisenemise üheks põhjuseks on osmoos. Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Üldjuhul on keemiliste elementide sisaldus taimerakkudes suurem kui mullalahuses, mistõttu vesi liigubki läbi rakukestade taimedesse. Mida suurem on erinevus ehk osmoosipotentsiaal mullalahuses ja taimerakus sisalduvate lahuste kontsentratsioonide vahel, seda kiiremini liigub vesi. Kui mullalahuse kontsentratsioon suureneb näiteks väetamise või mullas sisalduva tänavasoola lahustumise tõttu, langeb osmoosipotentsiaal ning koos sellega taimedesse siseneva vee hulk; seetõttu ähvardab neid füsioloogiline kuivamine. Põuaperioodil, mil veevarud mullas vähenevad, muutub mullalahus samasuguse sooladesisalduse
annaabi.ee 
