Tähtis kaubandus- ja tööstuslinn. Adana- suuruselt viies linn Türgis. Selle ümbrus on põllumajanduslikult aktiivne. Asub Kiliikia aladel Lõuna-Türgis. Türgi on oma mõnusa kliima, ilusate randade, kultuuri ja turgude ka eestlastele väga armastatud turismimaaks saanud. Otoman on türgi diivan, mis on ilma seljatoeta. See on istumis- ja lamamissofa, millel võivad olla lahtised padjad. Samuti nagu kunagine impeerium, on ka see imetatud Osmani järgi. Kunagi kutsuti türklasi osmaniteks. Dervišid on sufismi järgijad, islami vaimuliku vennaskonna liikmed. Tänapäeval tegutseb umbes 70 vennaskonda. Tähtsamad on Kadirija, Rifa’ija, Sanusija jpt. Sõna „kiosk“ pärineb ilmselt türgikeelsest sõnast „kösk“. Türgi keeles tähendab see ilusat väikest maamajakest, villat või väiksemat sorti paleed. Tänapäeval on selle tähenduseks väike ajaleheputka.
aastal esmakordselt Euroopas trükikunsti Erasmus Rotterdamist- kõige kuulsam saksa humanist, kelle peateos on „Narruse kiitus“, milles ta naeruvääristab nii vaimulike kui ka ilmalike isandate ahnust ja rumalust Habsburgid- aadlisuguvõsa, kellele kuulusid tohutud valdused: Austria, Madalmaad, Hispaania ja ka Hispaania asumaad Ameerikas Osman I- võimas valitseja, kes rajas XIII saj uue tugeva türklaste riigi ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetma türklasteks-osmaniteks Hernan Cortes- Hispaania aadlik, maadeavastaja ja vallutaja, kes alistas asteekide impeeriumi Francisco Pizarro- konkistadoor, kes alustas 1532. aastal sõjakäiku inkade vastu ning hiljem allutas kogu Peruu hispaanlaste võimu alla Amerigo Vespucci- meresõitja, esimene eurooplane, kes mõistis, et manner, mille Columbus avastas ei ole Aasia Vasco da Gama- kogenud portugali päritolu meresõitja, kes avastas meretee Indiasse Christopher Kolumbus- Itaalia päritolu meremees, kes avastas 1492.
oma kontoreid üle kogu Euroopa ja laenasid raha ka kuningatele, keisritele ja paavstidele. Türklaste riik ja selle kujunemine suurvõimuks Ida-Euroopas XI sajandil olid türklased ehk seldzukid vallutanud suure osa Väike-Aasiast. Peagi nende suurriik küll lagunes, kuid türgi elanikkond võttis vastu ristiusu ja jäi püsivalt Väike-Aasiasse elama. XIII sajandil kujunes sealsetel türklastel uus tugev riik, mille rajas Osman I ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetama osmaniteks. Riigi valitsejat kutsuti aga sultaniks. Lühikese ajaga vallutasid osmanid endale terve Väike-Aasia. Edasi tungisid nad juna Balkani poolsaarele. Seal vallutati Kreeka, Bulgaaria ja rünnati tugevat Serbia riiki. Otsustav lahing nende vahel toimus 1389. Aastal, kui mõlema riigi valitsejad said surma. Siiski võitsid osmanid ja varsti oli kogu Balkani poolsaar nende võimu all. Nüüd oli Bütsantsi pealinn Konstantinopol piiratud igast küljest türklaste ja mõnekümne päevaga
annaabi.ee 
